FOTOD: Välismaa filmiprodutsentidele korraldati Eestis uhke 5-päevane ringreis: siin võiks filmida nii ulmekat kui ka katastroofifilmi!
22.-25. septembrini külastasid Eesti Filmi Instituudi kutsel Eestit üheksa välis-filmiprodutsenti, tutvumaks Eesti võttepaikade ja filmide rahastusvõimalustega.
Külaskäik sai alguse tänavuse Cannes'i filmituru ajal sõlmitud tutvustest, mille käigus toimusid kohtumised mitmete välisprodutsentidega, kes tundsid huvi Eesti kui potentsiaalse võttepaiga vastu ning avaldasid soovi siinsete oludega lähemalt tutvuda. Külaliste hulgas oli filmi- ja teleprodutsente mitmetest nimekatest tootmisfirmadest Saksamaalt, Prantsusmaalt, Islandilt, Itaaliast ja Suurbritanniast.
Välisprodutsendid tutvusid potentsiaalsete võttepaikadega Tallinnas, Tartus, Lõuna- ja Ida-Eestis. Muuhulgas käidi Sangaste ja Alatskivi mõisates, tutvuti Supilinnaga Tartus ja Tallinna vanalinnaga, külastati Eesti Rahva Muuseumi Tartus, Tallinnas aga Lennusadamat, Kultuurikatelt kui Patarei vanglat. Ida-Virumaal käidi Mäetagusel, Selisoo rabas ja ka Kohtla kaevanduspargis.
Reisi käigus toimusid kohtumised ka Eesti produtsentide, Eesti Filmi Instituudi, Tartu filmifondi ja Ida-Viru filmifondi esindajatega. Külalistele esitleti ka Tallinnasse 2018. aasta lõpuks kavandavat filmilinnaku projekti, mis koosneb Läänemere regiooni suurimast stuudiokompleksist ja koondab erinevad filmivaldkonnaga seotud ettevõtted, et tekiks nn one stop shop põhimõttel filmikeskus.
Välisprodutsentidele tehti ühtlasi ülevaade käesoleva aasta veebruaris avanenud uuest rahvusvahelist koostööd edendavast toetusprogrammist Film Estonia, mille eesmärk on filmiinstituudi sõnul kutsuda Eestisse välismaiseid filmitegijaid ja võttegruppe, soodustades seeläbi väliskapitali juurdevoolu Eesti majandusse.
Vaid 27-aastane, ent juba nimekas ning kogenud Londonis tegutsev filmiprodutsent Julien Loeffler, kes veab ingliskeelsele turule orienteeritud produktsioonifirmat Featuristic Films, sõnas, et Eesti paistab filmiprodutsendile silma mitmekesisusega. "Loodus, imelised maastikud, väga huvitavad industriaalhooned,” loetleb ta.
Juba väga noorena dokumentalistitööd alustanud ning Prantsusmaa suurimatele telekanalitele ARTE, Canal Plus jt filme tootnud produtsendil on parasjagu käsil action-thriller, seega huvitavad teda just industriaalse maiguga võttepaigad. "See koht, kus praegu oleme, on väga huvitav," kiidab ta Kultuurikatelt. Ka jättis talle hea mulje Patarei vangla. "Otsin paiku, milles on hinge. Ei ole mõttekas kõike stuudios üles ehitada, kui on kohti, mis pakuvad midagi erilist," teab ta rääkida ning on reisiga rahul. "Isegi kui mul poleks parasjagu projekti käigus, siis annab see mulle mõtteid, mida saan edaspidi kasutada."
Eesti trumbiks peab ta filmitööstuse mõttes lisaks toetustele ja head hinna ja teenuste suhet ehk siis hindab kõrgelt siinset produktsiooniväärtust. "Teil on väga kogenud produksioonimeeskonnad ja ka Eesti Filmiinstituudi inimesed produtsendid, kes teavad täpselt, mida teistel produtsentidel vaja on," sõnas ta. "On väga hea teineteisemõistmine. Tõtt-öelda on see väga põnev territoorium, kus filmida ning seda mitte vaid Euroopa mõistes, vaid globaalselt. Usun, et lähiaastatel hakkab Eestis üha rohkem filmitootmist toimuma ja seda mitte vaid toetuste pärast. Siin on väga hea tasakaal kõikide tingimuste vahel, mida produtsentidena globaalselt otsime," lisas Loeffler. "On vaid paar riiki, mis on sellises positsioonis – näiteks Eesti ja Läti. Rumeenia ja Tšehhi seda ei ole," märgib ta ning kiidab filmitootmise võimaluste tutvustamise idee targaks investeeringuks.
Ometi ei otsi filmitegijad ka vaid odavamaid võimalusi fimimiseks. "Me ei lähe kuskile ainuüksi seepärast, et see on finantsiliselt mõttekas. Püüame alati luua dialoogi kohalike ja oma loominguliste tiimide vahel. Teil on head heliloojad, filmikunstnikud – seda kõike on vaja! Püüame alati töötada kohalike talentidega. Mõnikord on see keeruline, kuna neid napib, kuid Eestis seda muret pole," sõnab ta. Eesti filmitegijate anneton talle muuhulgas tutvustanud Elmo Nüganeni “1944”. "See oli minu meelest geniaalne!"
Itaallannast Marina A. Marzotto on 90ndatel Londoni turundus- ja reklaamimaastiku tipust võrsunud produtsent, kes on töötanud maailma suurimate brändide heaks: alates Pepsist ja Coca-Colast lõpetades Dieseli, Campari ja Danone’iga. 2012. aastal filmimaailma sattunud naine on tänaseks Itaalia produtsentide gildi president, mis esindab enam kui 140 suurimat produktsioonifirmat üle Itaalia. Eesti puhul näeb ta suurima võluna just meie postindustriaalseid võimsaid paiku, mille sarnaseid mujalt naljalt ei leia.
Marzotto tuli enda sõnul otsima kahte asja: lokatsioone ning otsima kontakti kohalike fondidega. "Mõistagi on majanduslikke eeliseid, miks just Eestis filmida, kuid minu eesmärk on viia oma produtsentideni teadmine, mida Eestil nii televisiooni kui ka kino jaoks pakkuda on. Mind hämmastab siinsete paikade rikkus ja mitmekesisus. Iga film algab loost ja igal lool on oma paik – sa pead leidma selle õige ning seda ei saa lihtsalt leiutada," sõnas produtsent.
Eestist teab ta väga vähe, kuid on "välkkursusega" rahul: "Suurem osa eurooplasi, kui aus olla, teavad selle maailmanurga kohta väga vähe. Kahju, sest siin on nii palju, mida näha, ning nii kihiline ajalugu. Ja arhitektuur – see on minu jaoks täiesti uus!" Erilise mulje jätsid talle Venemaa piirialad, järved, kased, sood ja mõistagi Tallinna ja Tartu vanalinn – ehkki sama kohtab ka Itaalias igal sammul. Just tööstuslikud rajatised on tema meelest see, mis Eestist unikaalse võttepaiga teeb, ehkki grupile näidati ka mõisaid. "Losse on Euroopas ka," sõnas ta ning kiitis just Eesti võimalusi Itaalias populaarsust koguvate žanrifilmide võttepaikadeks sobivate lokatsioonidega. "Neid saaks kasutada ulmest kuni katastrioofifilmideni," märkis ta.
Kuigi Eesti produtsentidega sai meeldivalt õhtustatud, siis loodab Itaalia produtsent, et suhtlus tiheneks. "See kõik oli väga meeldiv. Kõik räägivad siin ideaalset inglise keelt ning enamgi. Suurepäraselt korraldatud kõlaskäik, väga entusiastlikud inimesed ning suurepärane suhtlusoskus juba 5 kohtumise sekundist. Seda ei juhtu üldse mitte igal pool ja alati, aga see on tähtis. Film sünnib suhetest – see on suhtlustööstus, kui nii võib öelda," sõnas Marzotto, lootes Eesti filmitegijaid ka Itaalia võlusid avastama.
Tutvumisreisi korraldas Eesti Filmi Instituut koostöös Tartu ja Ida-Viru filmifondidega ning Eesti filmitootjatega. Üritust rahastati läbi EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusskeemi projekti EU49200 "Eesti filmitööstuse arenduskeskus" raames.
