125 miljonit dollarit maksma läinud 20th Century Foxi viimsepäevafilm esilinastub üle maailma 28. mail. Film räägib sellest, kuidas inimese täitumatust soovist põletada naftat, gaasi ja sütt põhjustatud globaalne soojenemine sulatab polaarjää, neutraliseerib soojad ookeanihoovused ja toob kaasa uue jääaja.

New Yorgi ujutab üle hiiglaslik tõusulaine, mis seejärel temperatuuri järsult langedes jäätub. Ameeriklased põgenevad lõunasse Mehhiko piirile, kus saavutavad läbipääsuloa vastutasuna kogu Ladina-Ameerika võla kustutamise eest.

Filmi režissööri Roland Emmerichi käe all on valminud ka sellised katastrooffilmid nagu “Iseseisvuspäev” ja “Godzilla”.

Filmi sellenädalasel eellinastusel Londonis tunnistasid keskkonnakaitsjad, et film on vastuolus füüsikaseadustega, kuid tervitasid võimalust teadvustada globaalse soojenemise probleemi ka sellisele publikule, kes ei vaata dokumentaalfilme ega loe ajalehti.

“Enamik katastrooffilme tekitavad õudust ja süngust. Selle filmi puhul võid kinost tulles minna internetti ja välja uurida, mida sina saaksid teha süsihappegaaside emissiooni vähendamiseks, et tegelik lõpp oleks teistsugune,” ütles keskkonnarühmituse Tulevased Metsad juht Dan Morrell.

Režissööri ennast veendi tegema filmi “süsihappegaasineutraalseks”, eraldades 200 000 dollarit Himaalaja metsaistutamisprojektile ja USA vaeste perekondade energiasäästuprogrammile, et tasakaalustada filmimise käigus keskkonda eraldunud süsinikdioksiidi.

USA-s, mis laseb atmosfääri enam kui 20 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest, kogub hoogu poliitiline debatt.

Ajalehe The New York Times teatel kästi kosmoseagentuuri NASA klimatoloogidel filmi mitte kommenteerida kartuses, et see võib vihastada USA administratsiooni, mis on keeldunud alla kirjutamast kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise Kyodo protokollile.

Teisipäeval alustas survet valitsusele endine asepresident Al Gore.

“Film põhineb väljamõeldisel, ma usun, et sellest saavad kõik aru,” ütles Gore survegrupi Moveon.org korraldatud telekonverentsil. “Kuid film pakub harukordse võimaluse arutada ülemaaliselt küsimust, milles tuleks näha globaalset klimaatilist eriolukorda.”