„Kolm järgmist päeva“ võlub lihtsusega ja pilkab YouTube'i generatsiooni

Filmide „Kokkupõrge“ ja „Miljoni dollari tüdruk“ stsenaristi Paul Haggise uus linateos „Kolm järgmist päeva“ on filmisõprade jaoks zanriliselt segadusttekitav ja tavavaataja silmis „põgenemistrilleri“ jaoks ehk veidi aeglane.

Eelmisel nädalal Eesti kinodes esilinastunud „Kolm järgmist päeva“ räägib rahulikust kolledžiprofessorist John Brennanist (Russel Crowe) ja tema naisest Larast (Elizabeth Banks), kelle elu on ilus ja harmooniline, kuni naine ühel päeval ootamatult mõrva eest vahistatakse.

John püüab teha kõik, et oma naise süütust tõestada, kuni jõuab oma õpilastele „Don Quijote'i“ ümbermõtestades ise arusaamani, et asju, mis meie jaoks elus tegelikult olulised on, tuleb mõjutada teiste vahenditega, kui me arvame end oma elu tavaliselt kontrollivat.

„Kolm järgmist päeva“ toredamaid leide on kahtlemata Liam Neeson. Suurepärane Iiri näitleja kehastub sedapuhku seitse korda vanglast põgenenud Damon Penningtoniks, kellelt John püüab õhku ahmides õpetussõnu saada. Nähes, et muud pääseteed ei ole, asub John oma naise põgenemist kavandama. Teades, et ükskõik, kui hästi ka planeerida linnast põgenemine, on kõige pealt vaja leida see võti, mis Lara vanglast välja aitab.

Põnevusdraamas tagab „maaläheduse“ Crowe'i üsna tavapäratult kohmakas roll, mis kirjeldab tavalise pereisa probleeme päevapealt suurejoonelise põgenemisplaani meisterdamisel. Appi tulevad YouTube'i videod stiilis „Kuidas murda sisse autosse?“ ja „Kuidas kasutada muukrauda?“

„Kolm järgmist päeva“ haarab vaataja mõne väga lihtsa, kuid imelise leiu nii näitlejavaliku kui dialoogikatkendiga, kuid jätab žanriliselt teose veidi häguseks. Kuigi film ei küündi stiilipuhtuselt näiteks „Kokkupõrke“ tasemele, on tal oma momendid, mis võluvad ka karmimat filmipedanti.