Lugeja vastab hommikusaadete kritiseerijale: lisaks neurootilisele tormajale, unetule pensionärile ja töötule on olemas veel inimesi!
Eile avas ETV sügishooaja hommikusaade "Terevisioon", millega tegi samaaegselt avapaugu ka Kanal 2 uus teleprogramm "Hommik". Teleprojektide stardiga hakati saateid omavahel võrdlema, tuues kaasa ka selle, et leidus huvilisi, kes tahtsid teada, kellel on üldse aega selliseid saateid hommikuti jälgida (loe SIIT). Kroonika toimetusele laekus kiiresti ka vastuseid teistelt lugejatelt, millest ühe sisukama ka avaldame:
“Siin üht neurootilist lugejat kangesti huvitas, kes on see sihtrühm, kellele on hommikusaated üldse mõeldud. Olgu siis. Kallis lugeja, kes sa ärkad kell 7, jooksed kööki, hingad oma kohvi ja pudru ühe sõõmuga sisse ja tormad ummikusse närvitsema — ülejäänud inimesed maailmas ei pruugi sugugi samamoodi toimetada.
Hommikusaadete vaatajad pole päris kindlasti ainult unetud pensionärid ja töötud, eksisteerib hulgaliselt teisigi inimesi, kelle tööpäev algab rahulikus tempos, kuna nad on suutnud oma elu ja tööd nõnda planeerida. On inimesi, kelle tööpäev algabki 9-10 paiku või kelle graafik võimaldab teha tööd kodukontorist ja/või ilmuda tööle endale sobival ajal. Üsnagi tihti tegutsevad need inimesed juhtivatel positsioonidel, neile on kahtlemata huvitav hoida silma peal sellel, millest hommikuprogrammides kõneldakse ja hoida üleüldiselt ühiskonnaelul kätt pulsil. Ja kusjuures, nad jõuavad neisse teemadesse ka süveneda. Antud sihtrühma kuuluvad ka eraettevõtjad, kes on oma aja peremehed, kes sellest hoolimata poole päevani ei maga, vaid oma päeva varakult alustavad.
Lisaks vaatavad hommikuprogramme ka lapsevanemad, kelle jaoks “mingid põrsamultikad” on tihtipeale elupäästvaks elemendiks, mis aitab hommikuti kaootiliselt ringi tormavaid mudilasi enne lasteaeda natukenegi kokku koondada. Nii et, kallis lugeja, maailm pole must-valge ja üheülbaline, kus eksisteerib ainult paar võimalikku süžeed, mis kehtivad kõigile. Äkki peaksid hoopis rahunema ja endale sellise ameti leidma, mis võimaldab veidi vähem närvitseda.”