"Mehed ujumistrikoodes" on meeldiv sümbioos, sisaldades endas nii heatujukomöödiat kui ka tugevat sotsiaalset sõnumit.

Måns Herngreni film liigub küll samas žanris kui 1997. valminud "Püksid maha" ehk keskeakriis ajab meestel pekid paljaks, kuid kogu lõbususe taga seisab suhteliselt vaevarikas võitlus. Nimelt on Skandinaavias igasugune võrdõiguslikkus eskaleerunud piirile, kus kõige paha allikas (valge hetero mees) hakkab tasapisi ise löögi alla sattuma.

Rootsis oodatakse pehmeks pekstud tava-isastelt nende jaoks kinni pitseeritud iseloomulikku käitumist: ole kitsarinnaline, joo õlut, käi tööl ja tunne väheke süümepiinu.
Filmis üritab kamp mehi enam-vähem olude sunnil midagi tavapäratut viljeleda ja sedamaid nõutakse neilt kuulumist mõne muu liigi alla. Ole gei, invaliid, metroseksuaal või hakka naiseks, peaasi, et midagi muud!
Rõhk langeb linateoses ometigi meeldivalt sellele, et argine, tänaval väljapaistmatu keskealine mees võib kah kombestikust sõltumatu olla, omades niisamuti vabadust jääda endaks.

Kõige peale on soputatud kuhjaga rootsipärast heatahtlikku huumorit, mis ei muteeru filmi lõpu lähenedes läägeks nagu seda näiteks üle lombi harrastatakse.

Lugu vestab Rootsist aga siinmail on õppimist veelgi rohkem...
Ikka veel talve-väsinutele kohustuslik ja vitamiinilaks garanteeritud.