Modellisaate toimetaja: mis ajast rahvus või rass unistuste täitmist takistavad?
Kui üks tahumatu mats suutis kaunist ja siirast vene neidu "vandiks" nimetada, kihvatas mul tõsiselt. Mul hakkas selle kitsarinnalise õeluse pärast häbi. Saate ühe toimetajana eelcastingutel tervet Eestit läbi sõites sattusin ka Sillamäele, Kohtla-Järvele, Narva ja Maardusse, kus emakeelena vene keelt kõnelevaid neidusid tuli katsetele meeldivalt palju - olin kartnud, et info meie saatest ei suuda keelebarjääri ületada ning jääme sootuks tühjade kätega. Õnneks nad tulid. Elevil, ärevil, olles ka ise oma napi keeleoskuse pärast häbelikud. Aga nende silmad särasid lootusrikkalt ja see oli meie jaoks olulisem kõigest muust.
Küsisime loomulikult ka seda, kuidas nad arvavad modellimajas hakkama saavat, sest tänapäeval ju iga eesti noor enam vene keelt ei oska. Innukalt lubati anda endast kõik, et keeleoskust parandada. Põhjuseks, miks nad eesti keelt ei oska, tõi enamik saatessepürgijaist tõsiasja, et venekeelses keskkonnas kasvades polnud otsest vajadust ja koolis õpitu ei taha kinnistuda, kui eesti keelt iga päev vaja ei lähe. Andsime võimaluse end saates proovile panna mitmele venelannale. Ainult üks tüdruk ei püüdnudki sõnagi eesti keelt rääkida, aga ülejäänud valmistasid meeldiva üllatuse.
Kuigi neil oli raske ja õiged sõnad ei tulnud alati kohe meelde, püüdsid nad väga ja said eesti keele saadete jooksul ladusamalt selgeks kui koolis. Mõelge parem, kes te netikommentaarides rahvuslikku vaenu õhutate (mis on seadusega keelatud), kus see vene inimene peaks eesti keelt omandama, kui eestlased teda oma ettevõtmistest tõrjuvad? Miks peaks venelane meie riiki armastama, kui me talle siin isegi ühes meelelahutuslikus telesaates võimalust ei anna?
Olgem ometi sallivamad ja leppigem, et Eesti pinnal elab ka teisi rahvusi ja meil pole õigust neid nähtamatuteks inimesteks pidada. Pealegi on "Eesti tippmodelli" aluseks olev "America's Next Top Model" alati silma paistnud tolerantsuse ja sallivuse õhutajana, tõestades oma saadetes, et kohta päikese all ja osa "American Dream'ist" väärivad kõik rahvused, nahavärvid ja seksuaalsed orientatsioonid. Unistustel pole piire. Ja meenub, et mõne aasta eest kirjutasin Õhtulehes eestlannast, kes pürgis "Ameerika supermodelli" saatesse... Ma ei põlga aatelist rahvuslust, küll aga marurahvuslust.
Aeg on meilgi kohaneda moodsa maailmaga, kus rahvus ega riigipiir ei ole enam unelmate poole pürgimisel takistuseks. Nii on piiri taga edu saavutanud mitmed eestlased, sealhulgas supermodellid. Üks nende hulgast on "Eesti tippmodelli" saatejuht Kaja Wunder, kes lõi rahvusvahelistel moelavadel läbi palju aastaid enne seda, kui enamik eestlannasid sellest unistadagi söandasid. Selle asemel, et tänitada tema kerge aktsendi kallal, tänagem teda parem, et ta ei pidanud paljuks tulla tagasi kodumaale julgustama teisi unistajaid.
On küsitud sedagi, miks valisime võitja auhinnaks lepingu kodumaise modelliagentuuri asemel välismaisega. Loomulikult ei alahinnanud me omamaist (ühe siinse edukaima agentuuri omanik kuulub ka meie žüriisse), vaid tahtsime tõestada, et meie tublisid ja andekaid ei märgata üksnes siin, vaid kaugemalgi. Unistada tasub suurelt! Ärme lase inetul väiklusel oma riiki väiksemaks teha, kui see tegelikult on, ega kaikaid kodaraisse loopida ei endale ega meist erinevatele.
