MÕTTEKOHT: Kas tõesti peaks 14-aastaseid kinno sadomasofilmi "50 halli varjundit" vaatama lubama? Eesti kinode meelest küll

Täna jõudis Eesti kinodesse "emmepornoks" nimetatud bestselleri "50 halli varjundit" põhjal valminud linateos. Sadomasohhistlikust suhtest rääkiv lugu ei too kuuldavasti ekraanile romansi seksuaalse poole kõige graafilisemaid detaile, ent seksist ja võimumängudest särtsuv on see siiski. Kui palju peaks õigupoolest olema vanust noortel, kes põnevat linalugu oma silmaga kaema tahaks minna? Riikidel on sellest väga erinev arusaam.

Meedias võttis tuurid üles uudis, et Prantsusmaal anti filmile võimalikest vanusepiirangutest teine madalaim ehk sadomasolugu lastakse pimedasse kinosaali suu ammu vahtima ka 12-aastased lapsed. Põhjenduseks toodi, et tegu on lihtsa armulooga, mis on isegi parajalt lääge ning et midagi eriti šokeerivat selles ei ole.

Malaisias aga keelati film sootuks ära, sest kuna see sisaldavat liialt palju masohhismi. Suurbritannias tohivad filmi kinno vaatama minna aga alles täisealised filmisõbrad. USAs sai film märgistuse "R" ehk selle vaatamiseks peab ilmas olema 17 aastat ära elanud.

Eestis ühtib filmi vanusepiirang vabariigis seatud seksuaalse küpsuse omaga ehk 14-aastased kinokülastajad lubatakse ilma probleemideta - ehkki võibolla kulmukergitusega - kinosaali vabalt sisse.

Siit kerkib küsimus: kas tänapäeval on üldse mõtet kunstilistele filmidele piirangut "mitte alaealistele" seada, kui võib üpris kindel olla, et kõik netiajastu lapsed teavad ning on tõenäoliselt näinud, mis on porno? 

Teisalt kerkib aga konkreetselt "50 halli varjundiga" üles küsimus maskuliinse domineerimise n-ö ühiskondliku õigustamise üle. Ning kui isegi "midagi" eksplitsiitselt ei näidata, siis kas mitte ei õhuta selle ohtralt seksi täis filmi lubamine teismelistele vaatamiseks noori liiga vara sadomasohhismi ja võimumängudega eksperimenteerima?

Hea lugeja, anna teada, mida Sina sellest asjast arvad!