Peck mängis mõneski Hollywoodi kõige mälestusväärsemas linaloos, nagu “Tappa laulurästast” (“To Kill a Mockingbird”), “Puhkus Roomas” (“A Roman Holiday”), mis Audrey Hepburnist staari tegi, üks esimesi antisemitismi teemat käsitlenud filme “Härrasmehe kokkulepe” (“Gentleman’s Agreement”) ja Alfred Hitchcocki “Spellbound”.

Rohkem kui 50 filmis mänginud Peck suri mõned päevad pärast seda, kui Ameerika Filmiinstituut nimetas tema neegrit kaitsva lõunaosariikide advokaadi Atticus Finchi filmis “Tappa laulurästast” kõigi aegade suurimaks filmikangelaseks. See roll tõi Peckile 1963. aastal ka parima näitleja Oscari.

Pikakasvuline, sale ja kandilise lõuaga Peck alustas oma näitlejakarjääri 1940. aastatel ning peamiselt “heade meeste” osi mängides tõusis nii kinolinal kui päriselus moraalse kindluse ja siiruse sümboliks. Nooruses preestrikarjäärile mõelnud, õppis ta hiljem sõjaväeakadeemias ning sõjaväelaslik hoiak tuli talle kasuks paljudes filmides, nagu kapten Ahabina “Moby Dickis”, kuningas Taavetina “Davidis ja Bathsebas”, kindral Douglas MacArthurina “MacArthuris” ja Abraham Lincolnina telefilmis “Sinine ja hall” (“The Blue and the Gray”).

Üks väheseid erandeid, kus Peck esitas nn. paha meest, oli kurikuulus natsiarst Joseph Mengele 1978. aasta filmis “Poisid Brasiiliast”.

Kokku teenis ta viis Oscarit, kuid vahel võisid kriitikud ka ebasõbralikud olla. Kord nimetas New Yorkeri ajakirjanik Pauline Kael teda näiteks “kompetentseks, kuid alati pisut igavaks”.