TELESOOVITUS: 8 viisi, kuidas Eesti telekanalid suvepuhuselt naastes end parandada võiksid

 (35)
"Pühapäev Sepoga"
"Pühapäev Sepoga"Foto: Pressimaterjal

Eesti telekanalites on täistuurid sisse võtnud suvine režiim. Tähistamaks üleminekut "Midsomeri mõrvade" ja "Tähelaevade" korduste lõpmatule rallile, pani Publik kirja rea saateid, mida me sügisest ERR-i telekanalitesse ootaksime, kuid mis sealt pragu puuduvad. Samuti mõned mõtted, mida samuti suvises rütmis kulgevad erakanalid võiksid sügisest ehk kõrva taha panna.

1. Autori nägu kultuurisaade ETVs
Kui olete liiga noor, et mäletada Raoul Kurvitza kultuurisaadet "Elustiilid" 1990-ndate keskpaigas, siis tasub saatesari kindlasti kohe ETV veebiarhiivist üles otsida ja ära vaadata. "Elustiilid" (rež Aile Ellmann) oli saade, kus kajastati siirdeühiskonna uusi nähtusi, kuid anti uus vaade ka aegumatutele väärtustele. Saadetes võtsid sõna tollased kuumad intellektuaalid nagu Mati Unt, Johannes Saar, Karin Hallas, Barbi Pilvre, Marju Lauristin, Tõnu Õnnepalu jpt. Kuid tegu polnud rääkivate peadega, saade oli visuaalselt šikk ja äge, videokunstilisi vaheklippe telliti kunstnikelt nagu Ene-Liis Semper või kasutati lõike kultusfilmidest ja -lavastusest. Tõenäoliselt pärineb "Elustiili" sarjast ka ETV esimene ja ainuke katse uurida feminismi olemust. Saatest "Feminism" pärinevad näiteks Mati Undi surematud laused: "Minu arust võiks naised mehed ära hävitada tõesti. Mehed on magedad. Mulle ei meeldi mehed." Aga seal oli vahvaid asju teisigi, sest julgeti öelda ja teha, mitte ei mõeldud "keskmise vaataja" võimalikult mugavale teenindamisele. Rohkem sellist telejulgust!

Seotud lood:

2. HBO teleseriaal "Girls" ehk "Tüdrukud" kohustuslikuks vaatamiseks!
Sarja idee autorist, näitlejast ja stsenaristist Lena Dunhamist on tänaseks kujunenud kultuslik figuur, kelle ideedel kaasaegsest naisest on miljoneid fänne. Dunhami tüdrukutele häält andev panus tänapäeva popkultuuri oli lihtsalt see üks asi, mis oli puudu, aga mille järele on tohutu nõudlus. Kindlasti ka Eestis. "Girls" alustas juba 2012. aastal ameerika kommertskanalis HBO ja just pragu on käimas sarja kuuenda ja viimase hooaja võtted. Sari räägib noorte naiste ja nende lähikondlaste – kelle hulgas on loomulikult ka mehed – elust glamuuri- ja kompleksivabalt. Lisaks iseloomustab "Girlsi" väga hea stsenaarium ja režissööritöö, rääkimata näitlemisest, mis on ehe ja loomulik. Sõnaga – see on sari, mille ETV peaks kindlasti oma ekraanile ostma.

3. Tark naistesaade!
Kuna ERR on kurikuulus naiste vähesuse poolest, siis poleks paha naiste jõudmist meie rahvustelevisiooni eetrisse veidi tagant utsitada. Miks mitte spetsiaalse naistesaatega? Seal saaksid sõna nii poliitikud kui ka kunstnikud, nii õpetajad kui ka kassiirid. Räägitaks ühiskonnas olulistel teemadel, pingevabalt ja targalt. Sama võiks soovitada ka erakanalitele, kelle nägemus naistele suunatud saadetest koosnevad juba aastaid muutumatult ilusalongide teenuseid promovatest rääkivatest peadest ehk lühidalt naistele suunatud reklaamist. Lahedaid naisi on küllaga ning sealhulgas ka niisuguseid, kes kommertslikuma kandi pealt suudaksid uuenduslikuma lähenemise välja kanda. Lõpp tarbijakesksusele, räägime toodete asemel naistest!

4. Vähem ajuvaba nalja
Lõppenud telehooaeg suutis korraldada paraja huumori-üledoosi. Kanal 2 ja TV3 sisuliselt küllalt identsed improhuumorisaated vallutasid üksteise võidu tele-ekraani ning alates Rullnoxidest, Haista Gängidest ja Maiest-Valdurist on üle tüki aja on taas hoo sisse saanud lihtsavõitu sketšikarakterite tõusuajastu, millesse panustab muuhulgas tugevalt kolossaalselt populaarne seriaal "Padjaklubi", mille üks tegelane Grete Kleini kehastuses suisa omaette kaubamärgiks on kasvamas. Lisaks "Doktor Silva", "Takso", "Köök" jmt, mis lisandusid juba pikemalt olemas olnud "Naabriplikale" ja "Heeringale Veenuse õlal". Huumor ja nali ei tohi siit ilmast kaduda, kuid ka aasta sees tahaks saada sellist huumorikvaliteeti, mida muidu vaid aastavahetusel õnnestub saada: nalja, mis torkaks, räägiks meile meist endist, õpetaks, raputaks, karastaks ja valgustaks teed läbi keeruliste ühiskondlike protsesside. Vaid lapselike tobedustega tömbistunud rahvas võib nii äkitsi oma terava meele sootuks kaotada...

Eesti tippmodell 2015, 2. saade Foto: Viktor Koshkin


5. Aitab mõttetutest tõsielusarjadest
Lõppenud hooaja üheks kõige masendavamaks teleelamuseks jäi kindlasti "Eesti tippmodell". Miks tehakse jätkuvalt saadet, mille ainsaks eesmärgiks näib olevat noorte inimeste ebakindluse ja ebaküpsuse üle irvitamine? Olgem ausad, selliseid saateid ei ole kellelegi vaja.

Roald Johansson saate võttel Foto: Pressimaterjal


6. Jätkame uurivate (dok)saadetega, algus tehtud
Suvine hooaeg tõi nii TV3 kui ka Kanal 2 saatesse uued autorisaated, mis aga saanud mitmesugust tagasisidet. Kõmuline Katrin Lust oma "Kuu-uurijaga" ning "Pealtnägijast" tuntud Roald Johannson endanimelise nädalasaatega on alustanud väga erinevalt – Lust lööb skandaali, Johannson üllatava sissevaatlikkusega. Ent üks on selge: uurivaid saateid ja kirglikke tegijaid on vaja ning küllalt neist ei saa. Loodame, et see suund jääb püsima ka uuel hooajal.

7. "Päris inimeste lugude" asemel korralik draamasari
Kommertskanalid kubisevad odavatest dramatiseeringutest a la "Saladused" (mis on veel hea näide). Kõikide nende "Kinniste uste taga" toimuvat tahaks pigem näha ühe hästi kirjutatud ja mängitud draamasarja vormis. Mõne aja eest jättis hea märgi maha "Mustad lesed", mis küll põhines sisseostetud formaadil, ent tõestas ära, et üks kvaliteetsari kulub meile marjaks ära. Eesti menukaim telesari "Pilvede all" täidab mõnevõrra seda "auku", kuid paraku ei saa seebika põhimõttele ehitatud sari siikohal siiski tõsimeeli konkureerida.

8. Üks põnev telemäng tavalistele inimestele
Olid ajad, mil inimesed viitsisid teleri ees kogu perega "Kuldvillakut" vaadata. Kuigi saateid, kus tuntud Eesti inimesed võistkonniti rinda pistavad, on tekkinud nii mitu, et kipuvad sassi minema, siis harilikke inimesi näeb teles küllaltki vähe. Kui nad just uudistes ei esine, mõnes head-teletädid-tulevad-appi tüüpi saates oma kurba saatust ei kurda või talendisaatesse ei pürgi, siis jääb üle neid vaid parima õnne korral kuskil lotosaates või publiku seas püüdlikult plaksutamas näha. Natuke ameerikalikkust ning isegi venepärasest ei teeks siinkohal sugugi paha. "Rooside sõda" on juba ammu kõiki ära tüüdanud.