Titaanide heitlus! Anvelt vs Lust – kes tabab Eesti televaataja soove ja unistusi paremini?

 (86)
Titaanide heitlus! Anvelt vs Lust – kes tabab Eesti televaataja soove ja unistusi paremini?
Fotokollaaž / Delfi / Õhtuleht

Möödunud nädalal teatas Katrin Lust ootamatult, et tema autorisaade "Kuuuurija" kolib Kanal 2 eetrisse. Kroonika telehunt võrdles ülevaatlikult Lusti saadet "Radariga", mis on samuti Kanal 2 eetris.

Toimetused ja meeskond

"Kuuuurija" on laias plaanis Katrin Lusti autorisaade, programmi sisuline pool on täielikult tema enda kanda. Saate meeskonnas on peale Lusti veel varjunime Paek Eestee alt teksti lugev mees, üks režissöör, üks monteerija ja üks operaator. Samuti on meeskonnas assistent. Saadet produtseerib Katrin Lust läbi enda ettevõtte Linda .

Telemagasini "Radar" toimetus on tunduvalt suurem. Saate peatoimetaja on kogenud ajakirjanik Kärt Anvelt, tema all töötavad veel kuus toimetajat: Robert Kõrvits, Eeva Esse, Ege Tamm, Jekaterina Minkova, Stas Kuznetsov ja Piia Osula. Sarnaselt "Kuuuurijaga" on saatel üks režissöör ja üks monteerija. Operaatoreid on "Radaril" kaks, samuti on saatel tegevprodutsent Kaarel Peetersoo.

Seotud lood:

Ülalolevast võib järeldada, et "Kuuuurija" tootmine on kindlasti kordades odavam kui "Radari" tootmine.

Televaatajate soosing

Kroonika vaatles saadete figureerimist Kantar Emori poolt avaldatavas vaadatuimate telesaadete edetabelis selle telehooaja jooksul. (alates 2018. aasta septembrist)

Septembrist kuni detsembrini oli eetris 14 "Kuuuurija" episoodi. Sellest jõudis vaadatuimate telesaadete edetabelisse 11 saadet, ehk siis peaaegu iga Katrin Lusti autorisaade nautis väga kõrgeid vaatajanumbreid. Vaatajanumbrid kõikusid topis veedetud nädalatel 106 000 ja 131 000 televaataja vahel.

Erinevalt "Kuuuurijast" ei ole "Radaril" olnud eetripuhkust, alates septembrist kuni möödunud nädalani on eetris olnud 20 episoodi, millest vaadatuimate telesaadete edetabelisse pääseti seitsmel korral. Ehk siis edetabelisse mahtusid vähem kui pooled "Radari" episoodid.

"Radari" vaatajanumbrid kõikusid teletopis veedetud nädalate jooksul 98 000 ja 159 000 vahel. Kusjuures kõige edukam saade 159 000 vaatajaga oli jaanuari lõpus eetrisse läinud "Radari" erisaade vihkavast Eestist.

Seega on "Radar" hea sisu ja reklaami korral võimeline tegema väga kõrget tulemust. Kui eelmisel aastal oli "Radaril" teletoppi harva asja, siis kõik sel aastal eetris olnud episoodid on sinna jõudnud. Seega on saatel hea hoog sees, tulevik näitab, kas toimetus jõuab seda ka hoida.

Sisuline pool

Hiljuti Jüri Piheli poolt prügitelevisiooniks tituleeritud "Kuuuurijat" on "Radariga" raske võrrelda. Lusti vastuolulised töömeetodid ja sensatsioonihõnguline käsitlus on põhjustanud palju paksu verd kolleegide seas, aga vaatajanumbrid näitavad, et Lust on väga hästi tajunud ära selle, mida väga arvestatav osa televaatajatest tarbida soovib.

"Radaril" on küllaga potentsiaali, kuid "Pealtnägija" kandadel nad veel ei tallu, sinna on pikk tee minna. Ehkki saade pürgib Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaevaks, siis ei leia nende lood ja teemad ühiskonnas alati suuremat vastukaja ja ei tekita avalikku diskussiooni. Mõnikord jääb vajaka ka teemade kepsakamast ja telesõbralikumast käsitlusest, kuigi selles vallas on võrreldes hooaja algusega suuri edusamme tehtud.

Sisuliselt on tegemist erinevate saadetega, mõlemal on oma kindel vaatajaskond. "Radaril" on siiski rohkem potentsiaali kasvada veel mõjukamaks ning tele-edetabelis lausa esiotsa jõuda.

Eetriaeg

Mõlema saate vaadatavust võib negatiivselt mõjutada Kanal 2 saade "Õhtu", mis on eetris esmaspäevast reedeni kell 20:00. Varem nautisid mõlemad telemagasinid prime-time eetriaega, nüüd on mõlema start nihkunud poolteist tundi hilisemale ajale. Kerget muret olukorra üle väljendas intervjuus Õhtulehele ka Katrin Lust, seda just enda noorematele vaatajatele ja vangidest televaatatele mõeldes.

Eetriaja muutuse mõju mõlemale telesaatele saab analüüsida mõne nädala möödudes.

Hea lugeja, anna kommentaarides teada, kumma saate vaataja sina oled ja kumb sulle rohkem meeldib!