Armastus sõlmiti abieluks ja kuigi neil sündis õige pea ka ühine poeg Eduardo, ei soosinud see sama saatus noorte õnne ja kooselu kuigi pikalt. Noor isa sai veeta koos pojaga vaid tema esimesed elukuud ja siis lõppes viisa ning tuli tagasi minna oma isade maale.

Eduardo ema Ülle rääkis, et kui Guilherme ära sõitis, siis alguses nad küll kirjutasid omavahel ja koos meremeestega jõudsid isegi mõned saadetised maha jäänud naisele ja pojale kohale, kuid see oli ka kõik.
"Mul on tunne, et meie suhtele olid vastu väga mitmed inimesed," võitles naine pisaratega.

27-aastasel Eduardol ei olnud seni oma isast mitte ühtegi elavat mälupilti. Ta ei teadnud, kas isa tuleks hakata otsima Bissaust või hoopis Portugalist, kust oli pärit tema vanaisa.

Saatetiim leidis Guilherme Portugalist. Mees elab seal koos elukaaslasega, kuid ühiseid lapsi paaril pole.
Selgus, et ka mees on Üllet ja Eduardot omapäi mitmeid aastaid otsinud, kuid tulutult. Samuti on ta ühendust võtnud Portugali teleritest jooksva "Sind otsides" saatega, kuid ka sellest polnud abi. Kuuldes, et poeg teda otsib, lähevad Guilherme silmad niiskeks. "Olen valmis teda nägema."

Hallipäine mees räägib, et tema ja Ülle elu oleks võinud hoopis teistmoodi minna: "Meil oleks võib-olla veel lapsi, elaksime koos," räägib ta mõtlikult. Guilherme räägib sama, mida Üllegi - ühel hetkel kirjad lihtsalt kadusid ja igasugune suhtlemine lõppes. Miks, seda ei tea keegi.

Poja saabumise puhuks kutsub Guilherme kokku terve suguvõsa. Juba varajastel hommikutundidel asus mees köögis askeldama ja roogi valmistama. Torte, mis laudu katsid, ei jõudnud kokku lugeda.

Emotsionaalne kohtumine algas tutvumise, soojade kallistuste ja sünnipäevalauluga. See oli esimene kord Guilherme elus, mil ta oma pojale õnnitluslaulu laulda sai. Nüüd, mil poeg 27. sünnipäeva tähistas...
Guilherme