Urmas E. Liiv nimetab oma uut filmi vaatluseks, kuna suurem osa filmi materjalist on üles võetud asjaosaliste endi poolt, koduvideona. “Sellest ajast alates, kui kasutusele tulid väikesed kaamerad, olen ma koduvideožanri vastu huvi tundnud. Tahtsin näha, kas sellest materjalist on võimalik teha filmi,” ütleb autor.

Filmi peategelased on sündinud 1985. aastal, perestroika sünniaastal. See on viimane põlvkond, kes on sündinud veel toimivas Nõukogude Liidus. Täiskasvanuna elavad nad aga juba hoopis teises riigis.

Saša vanemad jäid tööta ning koduta, Miku perekonnale avanesid aga uued ootamatud võimalused. Filmi seovad tervikuks peategelaste 18. sünnipäeva peod, läbi nende koduvideode portreteerib Liiv kolme erineva sotsiaalse kihi maailmavaateid ja elulaadi. Saša on kodakondsuseta Kopli elanik, Kristo pärineb tublist eesti keskklassist ning Mikk on rikkamasse kihti jõudnud vanemate võsu.

Urmas E. Liiv on laiemale publikule tuntud eeskätt läbi kõmulise dokumentaali “Teine Arnold” (2002), mis portreteerib Arnold Oksmaa lauljatee algust.

Liivi varasemad filmid on “Mimikri” (1999), mis portreteeris laulja Erkki Otsmanni, “Inimene kadus” (2000), mille aluseks oli teadmata kadunud Heidi Homutovi lugu, ja “Kaali saladus” (2003), populaarteaduslik loodusfilm Kaali järve tekkest.

Filmi “Palju Õnne!” tootis Rudolf Konimois Film, produtsent Anu Veermäe. Filmi valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.