Vene pronksöö-filmid dokumentaalsusest kaugel

Eesti pronksööst kõneleva dokfilmi kõrvale valmistasid samateemalised “konkureerivad”, kuid ühtlasi manipuleerivad teosed ka Vene režissöörid, kirjutab Den za Dnjom.

Neist esimene, pealkirjaga “Eesti: sõja lõpp?” (Estonija: konets voine?) autor on telekanali Rossija Baltimaade erikorrespondent Jekaterina Zorina. Teine, “Arveteklaarimine Tallinnas” (Tallinskij rastšot) kuulub telekompanii NTV saadetetsüklisse “Erakorraline sündmus” (Tšerezvõtšainoje proišestvije).

Nende kahe teose ühine omadus seisneb selles, et autorid pole mitte ainult faktidega eksinud, vaid on otsustanud vaikida vandaalide ja röövlite käe läbi kannatanud kümnetest poodidest, bussipeatustest ja kioskitest. See tundub ka mõistetavana, kuna Eesti võime on sel juhul lihtne süüdistada “rahulike demonstrantide” vahistamises — nagu NTV filmis meeleavaldajaid nimetati.

Filmi “Pronksöö — Vene mäss Tallinnas” režissöör Urmas E. Liiv märkis kolleegide tööd kommenteerides, et hindab kõrgelt Zorina tehnilist tööd, kuid samas arvab, et tema kolleeg lasi läbi rea dokfilmidele lubamatuid vigu. Nii puuduvad seal täiesti kaadrid poodide röövimisest. Eesti poolele sõna ei antud ja isegi ei ole püütud tungida aprillisündmuste tagamaadesse. Samuti ei leidnud Liiv filmist ühtki värsket videokaadrit ja isegi avastas ühes fragmentidest, et sinna on teistsugune heli juurde monteeritud. Urmas E. Liivi arvates kujundatakse filmis eestlastest mulje kui fašistidest.

Teise, NTV toodetud teose sisu aga on väga raske dokumentaalsusega seostada. Nii näiteks väidetakse seal, et Dmitri Ganini tapsid skinheadid, jättes ta rahumeelega tänavale surema. NTV teooria järgi valmistasid aprillirahutused ette Eesti võimud ise, et pronkssõduri teisaldajate vastu vajalikke sanktsioone rakendada. Oma teooriale leidis NTV tuge, intervjueerides kahte Öise Vahtkonna liiget, keda millegipärast selle organisatsiooniga ei seostata. Tähelepanuvääriv on ka intervjuu kellegi Maksim Demidoviga, kes olevat vallandatud politseist põhjusel, et käis pronksmehe juures. Nagu DDle politseist teatati, ei ole Demidov kunagi politsei palgalehel olnud. Küll töötas ta vangivalvurina, kuid ta teenetest loobuti, sest ta seisis nägu rätikuga varjates pronksöö eelõhtul protestijate esirinnas.

Mitte keegi riigipeadest, ei Eesti president Toomas Hendrik Ilves, ega ka peaminister ja kaitseminister ei soovinud mainitud filmide kohta seisukohta väljendada. Kommentaaridest loobus ka Kristiina Ojuland, kes hiljaaegu on esinenud arvamusega, et Vene telekanalite edastamine Eestis tuleks nende vaenu külvava sisu tõttu lõpetada.