Kunstiloolane läks 20. novembril Tallinna vanalinnas sõpradele külla. Vanahärra naljatab, et talle sai saatuslikuks professionaalne kretinism: “Esteetilised huvid vedasid alt. Läksin teisele korrusele, kus osaliselt puudus trepirinnatis. Trepišahti kohale oli riputatud omapärane tekstiillinik musta ja valge mustriga, natuke baroklik, ümarate otstega.”

Käsitööd uurides astus Jüri vaid sammu, paraku tühjusesse ja kukkus teiselt korruselt esimesele. “See oli kõva pauk! Luumurd oli vasakus reieluus, sabakondis ja mõra vaagnaluus. Mul läks väga hästi – pea jäi terveks! Ja õnneks polnud vaja operatsiooni ega tagumikku metalli panna.”

Jüri salvestab oma raadiosaadet “Memoria” nüüd kodus. “Saan liikuda kodus neljakäpukil või karkudega.”

Kuidas on võimalik nii positiivseks jääda? “Selles olukorras töötavad kaks motot. Esimene – pea püsti ja hambad risti! Ja teine – selg sirgu, sõbralik ja lahke nägu pähe! Mina pooldan viimast!”