NOSTALGILISED FOTOD | Kes on see imearmas patsidega preili, kes tänaseks andeka lauljannana kõigile tuttav?


KORDUVAD VOODISTSEENID „Vaatan, et mulle on algusest peale meeldinud ikka oma voodis tšillida,” naerab Laura, sirvides paljusid pilte, kus ta pildistamisel on oma lemmikloomad-mänguasjad enda kõrvale voodisse tarinud. Ühel neist on ka Laura esimene soengukatsetus. „Kolm patsi peas. Patsikummid, mäletan, oli Ameerikast tädi Kaia saatnud. Samas pakis olid loomakujulised vitamiinid – olin valmis need ühe päevaga nahka pistma.”
KORDUVAD VOODISTSEENID „Vaatan, et mulle on algusest peale meeldinud ikka oma voodis tšillida,” naerab Laura, sirvides paljusid pilte, kus ta pildistamisel on oma lemmikloomad-mänguasjad enda kõrvale voodisse tarinud. Ühel neist on ka Laura esimene soengukatsetus. „Kolm patsi peas. Patsikummid, mäletan, oli Ameerikast tädi Kaia saatnud. Samas pakis olid loomakujulised vitamiinid – olin valmis need ühe päevaga nahka pistma.”Erakogu

Kohe ilmuvas videosinglis "On meie aeg" sööstab leekivpunases kleidis Laura mustal tsiklil vastu piirangutest vabanevale suvele. Milline piiga oli meie popiamatsoon aga enne tuntust?

VIIULIGA PÄIKESEPUHKUSELGI Näinud plikast peast "7 vapra" saates Camille’i Vennaskonnas viiulit mängimas, otsustas Laura ka muusikakooli minna. Sel fotol perega soojal maal talvepuhkusel, harjutas Laura muusikakooli lõpueksamiteks. Need tuli tal õpetajate konsiiliumile sooritada enne teisi. Lõpuaktusel tunnistusel järel käisid vanemad, sest Laura ise võistles samal ajal Kiievis Eurovisionil. Erakogu
LAULVA REVOLUTSIOONI SUVEL SÜNDINUD LAPS Martina ja Ailar Põldvere lõid pere väga noorelt, esialgu elati Laura vanaisa ja vanaema kodu katuse all. Laura üks esimesi mälestusi on, et ta oli kaua luttide sõltlane. "Ema peitis neid lõpuks minu eest ära. Ühel päeval aga tegin ise lõpu – nüüd aitab! –, lõigates kääridega lutid katki." Täpselt nagu "Bullerby lastes" asusid Laura lapsepõlves kolm maja kõrvuti: "Paremal elasid Rõõmusoksad, vasakul Lappide perekond. Meie maja oli keskel. Kolme pere lastena mängi­sime aina koos, ja vanaisa ehitas meile õuele klaaspurkidest Nõiamaja. Äge lapsepõlv, ei mäleta, et kordagi oleks igav olnud." Erakogu
"PREILI, TEILE ON TELEFON!" Vanaema viis Laura elu esimesele fotosessioonile pärispiltniku juurde stuudiosse. "See esimene kord mulle üldse ei meeldinud," mäletab Laura. "Juba see pähe seotud tutt ei meeldinud, kõik pildid tulid nutunäoga. Ühe rahuliku kaadri said nad kätte." Siis, kui kellegi käsi sirutas ahastava preili ette värvilise mängutelefoni. Erakogu
EI ME ETTE TEA Laura koos vend Gregori ja tädipoeg Sanderi, üks elas kõigest vaid 20-, teine 21aastaseks. Erakogu
SUURE HÄBIGA UJUMA ÕPPINUD Perega Pühajärvel (sel pildil isaga) suplemas käies, tundis Laura häbiga, et kõik teised lapsed oskavad ammu ujuda, ainult tema veel mitte. Isa ja vanaisa hoidsid tal vees abivalmilt käsi kõhu all ja käskisid teha ujumisliigutusi. "Rapsisin siis seal hirmuga, et nad võtavad oma käed mu kõhu alt ära. Mitu korda nad tegidki seda nalja." Nii ma lõpuks teatasin kodus – nüüd panete mu ujumistrenni! Järgmisel suvel Pühajärvel ujus Laura teistega võrdsena. Erakogu
SÜDASUVE ROHTUNUD TEED Suved vanatädi juures Lohusalus möödusid seiklustes Tallinna tädipoegade Henri (pildil) ja Sanderiga. Rannal oli Laurale ehitatud kahe puu vahele oma pink, kus vees solberdamise vahepeal oli mõnus merd vaadata. Laura kahetseb, et pole pilti tema esimesest romantilisest kuu vaatamisest vanatädi talumaja õuel. "Olin veel üsna väike, kui jäime õhtul ühe minuvanuse poisiga heinapalli otsa lebama, päikeseloojangut ja kuud vaatama. Üldse ei mäleta, kes see poiss mu kõrval oli, küll aga seda hetke, et esimest korda jäin looduse imet ja maailma vaatama – kuidagi teistmoodi kui pisikese tüdruku pilgu läbi." Erakogu
LAPSEPÕLV NAGU LINDGRENI RAAMATUIS Sünnipäevahommikuid mäletab Laura eriti selgelt. Sel pildil ärkab printsess ärklikambris Tartu äärelinna Ihastesse kolinud pere uues oma kodus. Tordil on kümme küünalt. "Näe, väikevend kõnnib ka isa selja taga juba oma jalgadel," tuvastab Laura. Sünnipäevalapse üleslaulmine tordi, õhupallide ja kingitusega oli peres kindel komme. Muidu meeldis piigale kaua põõnata, aga sünnipäevahommikuti ärkas ta enne kukke ja koitu. "Kuulatasin, kuidas nad allkorrusel sebivad, ja sundisin end voodis ootama. Sünnipäeval ei sobinud kõndida lihtsalt alla hambaid pesema." Kui pere viimaks saabus lauluga, tegi printsess pähe näo: oi, ma just ärkasin! Erakogu
PAULA MUSTIKA SÜND Tädi ja onu juures Lohusalus, kasvas metsades tohutult mustikaid. Mõnus oli neid süüa, ja elu esimese meigina näkku mökerdada. Söögilaud oli otse akna all, sealt oli lahe välja piiluda, kui põdrad ja karu puude taga mööda vurasid. Lohusalu suvede kaaslase, tädipoeg Sanderiga jäid nad talviti meile vahetama Tallinna ja Tartu vahel. Eriti tihedalt aga siis, kui Laura pärast gümnaasiumit Ameerikasse, Bostonisse laulmist õppima kollis. „Sandrile meeldis kirjutada meilide alla imelikke nimesid: tervitab härra Sandaal jms. Mind hakkas ta meie kirjavahetuses nimetama Paula Mustikaks.” Paraku viis ränk haigus Sandri vaid 21aastaselt. Paula Mustikas on jäänud aga sõpradega kirjutades Laura pseudonüümiks. Erakogu
ESIMENE KOOLIPÄEV, 1. september 1995 Tartus Miina Härma Gümnaasiumi trepil. "Teadsin, et mu vanemate sõprade tütrest Karolinist saab mulle pinginaaber. Sellevõrra oli kindlam tunne kooli minna." Kleidi oli õmmelnud ema, tollase moe järgi kolm-nelikümmend nööpi ees. Laura mäletab, et valvas öö otsa "moraalse toena" ema kõrval, et kleit esimeseks koolipäevaks valmis saaks. Erakogu
MÄRTS 2005. ÄSJA TUNTUKS SAANUD ÕDE väikevennas tärganud kitarrimänguhuvi juhendamas. Aasta algul oli 16aastane piiga võitnud raadio Sky Plus noorlauljate konkursilt esitamiseks Sven Lõhmuse eurolaulu "Moonwalk". Võitnud sellega "vaid" hõbemedali, ootas Laurat siiski Eurovisionile Kiievisse sõit võiduviisik Suntribe’i koosseisus. Laura nägu kõlas siis juba tuttavalt. Prillideta tänaval ja kauplustes liikudes Laura ise seda ei märganud, enne kui kord tema pinginaaber, Suntribe’i kuulsusekaaslane Mari-Leen Kaselaan sellele tähelepanu juhtis: "Nägid, nad jäid meid vaatama!" Erakogu
KAKS PIKKA VÕTTEPÄEVA TSIKLISADULAS Laul nimega "On meie aeg" paistis Laurale (31) albumilt "9 elu" nüüd eriti sobiva sõnumiga piiranguteajast suvesse väljumiseks: "Praegu on see hetk hüüda ja tegutseda. Meis kõigis jõudis koguneda uusi värskeid mõtteid, kuidas nüüd edasi tahaks tegutseda, isegi kui majanduslikult on keeruline." Paari võttepäevaga tsikli tagaistmel päikeselõõsas jõudis Laura ilmselt saada 2. juuniks täiesti pruuniks. "Tuul puhus nii läbi, et mitte pruuniks, vaid väikse külmetuse jõudsin saada," naerab Laura pisut nohuselt. Hoiatades igaks juhuks, et seda vuramist ta teistel järele teha ei soovita. Tema püsis sadulas turvaliselt profi selja taga. Lisaks töötas võtetel turvatiim, kes maanteel liiklust kinni hoidis, et kokkupõrkeid ei juhtuks. Premiere Pro
LAULJAKS KARASTUMINE VILDE PUBIS Saanud maast madalast tugeva põhja Ülenurme laulustuudiost Ursel Oja õpilasena (nagu ka Kerli Kõiv, Hannaliisa Uusma jpt), võlgneb Laura oma legendaarsele õpetajale ka esimese harjumise pärislaulja argipäevaga. "Olin 14-15aastane, kui Ursel usaldas võtta mind endaga kaasa õhtustele mängudele Vilde pubis. Seal juhtus, et vägijooke liialt pruukinud soomlasi rantsatas otse kõlarikastidesse või klaverile. Harjusin ära, et kuulajaskondi satub erinevaid." Erakogu
EMAGA VÕIDUKLEITE SOBITAMAS Seinal rippuvas täpilises kleidis oli tehtud debüüt "Laulukarussellil". Seljas olev pluus oli "Moonwalki" kostüümist. Veinipunane ootas Laura võidukorda telekonkursil "Kaks takti ette". Hall taftist seelik sai aga eriliselt meelejäävad ristsed Laura esinedes tädipoeg Sanderi lõpuaktusel. Mustamäel kooli kõrvalmajas vanatädi juures riietunud, haaras Laura teele kruusi teed kaasa. Jooksu pealt lärtsas sorts teed talle otse keset seelikut, moodustades sinna suure tumeda pleki. Ei muud kui tagasi vanatädi juurde ja – seelik kasteti duši all ühtlaselt tumedaks. "Päris huvitav tunne oli lirtsuvas kleidis laval laulda!" Erakogu