„Su nägu kõlab tuttavalt“ vaadatakse suurima mõnuga igas Eesti kodus. Kolmel küpsel mehel – Andrus Vaarikul (59), Olav Osolinil (64) ja Mart Juurel (53) on selles pööraselt edukas šõus oma oluline roll. Finaali eel arvavad nad natuke hittsaate teemal ja filosofeerivad elu üle laiemalt.

Ehkki näosaade on positiivne ja apoliitiline, pilkas Andrus kord ka EKREt. Olete kolmekesi oma erialal mõjukad. Mis arvate, kui hästi peaks minema ühel väikesel maal nagu Eesti, et tema inimesed lõpetaksid omavahelise vaenu õhutava tegevuse?

Vaarik: Olen kuulnud, et mul olevat mingi näosaatest võetud lausetega Facebooki lehekülg, kus vanainimesed pidada minust igaveseks lahti ütlema. See, et me peame Eestis kirglikke debatte pseudoteemadel, näitab, et meil on heaoluühiskond ja me elame ikka kuradima hästi. Kui suurimat poleemikat tekitab kooseluseadus või suhkrumaks, siis oleme ikka kui Kungla rahvas kuldsel aal. Probleemid tunduvad meelelahutuslikku laadi.

Juur: Arvamused erinevad nende avaldumise kohtades. Üht elu elatakse ajalehe veergudel, hoopis erinev on see Facebookis ja veel väga erinev on see seal, kus inimesed tegelikult omavahel silm silma vaadates suhtlevad. Viimases ei ole jauramist ega õhutamist. Facebookis levib tõesti teravam, kurjem ja salvavam arvamus, tavaelus ollakse õnneks viisakad.

Osolin: Me elame üsna naljavaesel ajal, mis nõuab, et pead peegeldama üldlevinud seisukohti ja kui kõrvale kaldud, sõimatakse Internetis nägu täis. Tehnoloogiline võimekus on jõudnud nii kaugele, et igal inimesel on võimalik minna Facebooki mõne ministri või superstaari seinale ja talle seal korralikult pasunasse vajutada. Siit edasi saab arutleda, kas asjade selline areng on tulnud ühiskonnale pigem kasuks või kahjuks. Ise arvan, et pigem kasuks, sest kunagi varem pole Eesti elanikel olnud võimalik oma silmaga veenduda, kui palju on tegelikult meie keskel rumalaid inimesi.

Jaga
Kommentaarid