Kait Kall: „Võtsin oma koti, lükkasin vetsuuksega mehe pikali, teine mees seisis ka seal, ja jooksin nii kuis jalad võtsid.“

Rõõmsameelne näitleja Kait Kall (29) süttib Eesti huumoriklassika tsitaatide peale säraküünlana. Ta räägib seiklustest oma elus, mille pinnalt on suuresti sündinud ka „Suure komöödiaõhtu“ finalisti, Põlva Purustaja tegelaskuju.

„Ole vait, või ma pistan sulle kadaka püksi!“

Sulev Nõmmik dr Aadu Kadakana filmis „Siin me oleme“

„Kadakad tuletavad mulle meelde lapsepõlve. Oleme koos vennaga kasvanud Võrumaal, kus rihm ja vits olid isal kasvatusmeetodiks. Tänase vaba maailma aktivistid ja lastekaitsjad tõuseksid tagajalgadele, kui kuuleksid, kuidas ma vitsaga mööda tagumikku sain. No ja kadakad... Puhkasime suviti perega Saaremaal. Ainuüksi mõte Saaremaale minemisest ajas mulle hirmu nahavahele, sest teadsin, et kaski seal ei ole ja ju me siis kadakatega mööda sääri saame – ja saimegi. Lõbus ja üldse mitte kurb lugu sellest, kuidas vanasti lapsi kasvatati!“

„Viska talle viis rubla!“
Liia Laats Kohviveskina filmis „Siin me olme“

„Näitlejale, kes teeb oma tööd ennekõike projektipõhiselt, on kõige õudsemad hetked need, kui tema vastas istub keegi, kes küsib – palju sa maksad? Tunnen end siis iga kord kohutavalt halvasti, sest ükskõik mis summa ma ütlen, järgneb sellele pikk paus ja ohe. Seejärel võidakse isegi öelda, et Ita Ever küsib ka vähem. Eestis on tihti nii, et rahajutu juurde jõutakse viimasena ehk alles siis, kui pool tööst on juba ära tehtud.

Külakultuurimajade küllakutsed on omaette nähtus. Kui nemad kutsuvad, on rõõm suur, aga rahast ei tahaks nendega kohe üldse rääkida, sest see on nii piinlik, kui sulle öeldakse, et see tasu, mida eeldad, läheks neljaliikmelise bändi tasuks. Siis tunnen, et teen parem tasuta kui et sellist juttu kuulma pean. Ei ole harvad juhused, kui näitlejasse suhtutakse: „Ah, viska talle viis rubla!“