„Kakskümmend aastat tagasi, kui mul oli ka soov raamatuid kirjutada, ei oleks ma suutnud selliseid ilukirjanduslikke tekste luua, nagu seda täna teen. Ju pidin küpsema ja julguse aste pidi tugevamaks kasvama, et tulla välja selliste raamatutega, mis puudutavad lähedalt ka inimese tundeelu,“ ütleb äsja taas uue, ja väga mahuka suhteromaani kirjutanud Mart Kadastik.
Mart Kadastikul (62) ei ole Innijärveta sündinud ainsatki raamatut. See järv on endise Eesti Meedia juhi, Postimehe veduri elus nii oluline, et hõivas peaosa äsja ilmunud intrigeerivas suhteromaanis „Luikede järv“.
Luiki – looduse suurimaid truuduse, ilu ja kurbuse kehastusi, nagu Mart oma viiendas romaanis kirjutab – Innijärvel päriselt ei ela. Maalilises, äärmiselt rahulikus veekogus hüpleb paadisilla lähedal väike konn. Vesiroosid õitsevad. Pehme vesi õõtsub vastu paadisilda. Veepind on täiesti tasane. Kirjanikuhärra Kadastik kõnnib pika sammuga mööda koduhoovi, viipab tervituseks roosipeenrale, kus lilled lõpetavad suvist õitsemist, ja köhatab paar korda. Septembri salakaval niiskus on tema hingamisteedesse roninud.
„Muruniiduki taga joostes tuleb särk seljas hoida,“ ütleb ta.
