Talvine kodu-eri number on täies hiilguses poelettidel ja sedapuhku heidame pilgu Kroonika kullafondi ning meenutame staaride kodulugusid möödunud aastatest. Täna heidame pilgu nõid Nastja erilise tähendusega suvilasse ning unistame, et suvi juba ruttu saabuks!

SÜGIS 2015 | Suvilas tunnen end taas lapsena

«Lapsepõlves mulle ei meeldinud maal suvilas käia, see oli tõeline piin. Alles siis, kui sain emaks ja hakkasin Jasnaga siin aega veetma, armusin sellesse kohta. Kui ma suvilasse tulen, satun justkui tagasi lapsepõlve, tunnen ennast taas 12-13aastasena ja see teeb mind õnnelikuks!» lausub nõid Nastja.

Nõid Nastja (33), kes on põline linnatüdruk, istub koos abikaasa Igori (37), tütar Jasna (7), kahe kassi ja hamstriga töönädala lõpus Lasnamäe kortermaja ees autosse ja vurab Tallinnast ligi 45 kilomeetri kaugusele Anija valda väikesesse suvilakooperatiivi. Mida kaugemale pealinnast, seda kitsamaks muutuvad teed – liiklusmüra kaob ja tihedast metsast kostub linnulaulu. Kaunist järvest mööda sõites on vaja liikuda veel mõned kilomeetrid ja pere ongi kohal – nagu Nastja ise ütleb – tema lapsepõlve filiaalis.

Tema pere soetas suvila ligi kakskümmend aastat tagasi ning sellest ajast peale mööduvad siin Nastja pere, tema ema ja vanaema suved. Vanema põlvkonna naised teevad siia esimesed sõidud juba märtsis, et tuua istikuid ja pista seemned mulda.

«Olen alati suvilat tahtnud. Otsisime õiget kohta väga kaua, kuni sattusime siia kanti pooljuhuslikult. Sõitsime ringi ja kui ma nägin seda järve ja metsa, mõtlesin – kui ilus koht, vaevalt, et siin mõni suvila müügis on. Aga oli! Ma ise ka ei suutnud oma õnne uskuda,» räägib Nastja ema Galina. Koht oli imeilus, kuid vajas meeletult palju tööd. «Maatükk oli täiesti võsastunud, siin kasvas metsik mets. Maja asemel seisid püsti vaid neli seina. Ei olnud elektrit ega vett. Kõik ehitasime oma kätega, kõige suurem meister ja töörügaja oli minu isa Nikolai, Nastja vanaisa,» meenutab Galina.

Nastja sõnul teeb praegu kõik meestetööd ära tema abikaasa Igor: «Ta on geenius. Saab iga tööga hakkama. Ka sauna ehitas valmis ja tegi kõik torutööd ise.»

Galina mäletab suvilas veedetud esimest ööd. «Brrr… panime maja teisele korrusele paar laia puulauda ja sättisime ennast neile magama. Päris kõhe oli. See oli aeg, kui hoovis luusisid veel ilvesed. Hirm kadus alles hommikul ärgates, kui väljas oli juba valge,» vestab pisikese köögi ja toa vahet kiirustav Galina. Ta toob lauale sibulapirukaid, pisikesi sarvesaiu, mida nende peres nimetatakse vituškadeks ehk põimikuteks, oma aias kasvatatud kurke, tomateid ja enda tehtud vaarikatoormoosi. Nastja ema ja vanaema Gratislava ongi nagu kaks väikest mesilast, kes lõputult toimetavad ega puhka hetkekski.

«Nad alati muretsevad, toimetavad, sabistavad, ja heidavad mulle ette, et mina selline ei ole,» naerab Nastja, kes istub rahulikult toas diivanil. Ta ei salga, et suurema naistetöö teevadki suvilas ära ema ja vanaema. Tema käib siin pigem puhkamas.

Majavaim Kuzja

«Kui me soetasime suvila, olime õe Xeniaga (fotograaf Xenia Shabanova – N.K.), kes on minust neli ja pool aastat noorem, päris väikesed. Lapsepõlves mulle ei meeldinud maal suvilas käia, see oli tõeline piin. Alles siis, kui ma sain emaks ja hakkasin Jasnaga siin aega veetma, armusin sellesse kohta. Veedan siin peaaegu kõik oma nädalavahetused. Kui ma siia tulen, satun justkui tagasi lapsepõlve, tunnen ennast taas 12-13aastasena – see teeb mind õnnelikuks!» Nastja vaatab muhelusega toas ringi: «Siin on hästi palju asju minu lapsepõlvest: vana kummut, kapp, joonistused, samovar – suvila on minu lapsepõlve filiaal! Väga tähtis on ka see, et siin saan vanaemaga, keda ma alati igatsen ja näha tahan, koos olla.  Eelmisel suvel oli tal infarkt ning nüüd on iga temaga veedetud päev veel kallim kui varem.»

Maal on tore ka see, et Jasna saab siin vabalt ringi joosta. Ta on suur suhtleja ning kõik naabrilapsed mängivad ja möllavad tihti nende pool. Üheksast hommikul on hoov juba laste rõõmuhõiked täis.

«Praegu läksid nad isa ja sõpradega järve äärde suplema. Tütar sündis mais ja kuu aja pärast tulime esimest korda suvilasse. Ma nägin, kui hästi ta ennast siin tunneb, kui hästi ta siin magab,» räägib Nastja, kuid jääb järsku vait ja vaatab koos emaga tuppa lennanud süsimusta liblikat. «Sellist külalist pole me veel näinud,» sosistab ta, samal ajal uksest välja lendavat liblikat pilguga saates. «Meil on siin väga hea aura, meid kaitseb üks soe ja sõbralik majavaim – Kuzenka. Köögis ripuvad tema väikesed pastlad. Päriselt ka – need on seal tema jaoks. Tänu Kuzjale ei karda me siin miskit, ka üksinda ööseks siia jääda pole probleem.»

Nastja käsi mullaseks ei tee

Nastja, kes sai üle Eesti kuulsaks 2008. aastal, võites saate «Selgeltnägijate tuleproov», on mitte ainult selgeltnägija ja horoskoopide koostaja, vaid ka suur ravimtaimede tundja, tunnistab, et mullas askeldamine, istutamine ja rohimine, talle huvi ei paku. Kõik need tööd teevad ära ema ja vanaema: «Mina otseselt taimedega ei tegele, mind huvitavad nad teoorias.» Tema korjab taimi ja õisi, kuivatab neid ja loeb nende ravimtoimete kohta. Suvila peenrad on mitmekesiseks istutanud pere vanemad naised.

«Meil kasvavad tavalised, kuid kasulikud taimed: kabatšokid, peet, sibul, piparmünt, kurgid, punasõstar, maasikas, vaarikas… Mulle väga meeldib lilli kasvatada, meil on siin karikakrad, rukkililled, iirised, daaliad, leeklilled, gladioolid…,» loetleb Galina. Nastja lisab: «Ta räägib nendega nagu lastega. Ja isegi, kui mõni lill on peaaegu hukkumas, tuleb ema, vestleb sellega ja taim tärkab uuesti ellu. See on täiesti uskumatu! Kui aastate pärast pole mul enam vanaema ja ema, siis vaevalt, et ma hakkan siin nii palju taimi kasvatama. Minu arvates on aiamaapidamine nagu ekstreemsport.»

Galina aga ei kujuta oma elu aiatöödeta: «Mulle väga meeldib mullas askeldada, elada looduse keskel. Vahel võin olla siin terve nädala nii, et isegi raadiot ei pane mängima.»

Saunast murule pikutama

Kuidas mahub kogu pere pisikesse suvemajja, mille esimesel korrusel on väike köök ja üks tuba kaminaga ning teisel korrusel magamiskohad? «Ruumi pole palju, kuid mahume ilusti. Ja mis seal salata, vahest tülitseme nagu itaalia pere,» naerab Nastja. «Oleme kõik väga emotsionaalsed, kuid samas, jahtume ka kiiresti maha ja lepime ära.»

Nastja sõnul algavad nende perehommikud suvilas pannkookide söömisega, mida teevad ema ja vanaema. Lõuna valmistab alati tema. «Lõunasöök on meil üsna hiline, sest ema arvab, et kõigepealt peab korralikult tööd temaga ja alles siis saab lauda istuda. Valmistan tavaliselt ahjus juurvilju juustuga,» räägib Nastja. Õhtusööki kui niisugust nende peres polegi. «Kui kellelgi on kõht tühi, leiab ta ise midagi köögist või teeb võileiva.»

Ema ja vanaema hakkavad selle jutu peale itsitama. «Nastja on meid oma tervisliku eluviisiga ära piinanud. Meile meeldivad ikka saiakesed ja pirukad ja üldse rammusam toit. Vahest on nii, et Nastja nõudlikkuse pärast polegi kodus justkui midagi süüa!» lausub Galina.

Ka Nastja naerab selle jutu peale, kuid jääb endale kindlaks: «Mina suudan pirukatele «ei» ütelda, õde mitte. Vahest, kui ta tahab end mõneks ürituseks vormi saada, siis ta lihtsalt ei tule meile külla.»

Pere suur ühine traditsioon on saunas käimine. Naised kütavad ennast saunas kuumaks, tormavad õue ja viskavad end jahedale murule pikali. «Maas lebamine võtab kogu väsimuse maha ja annab energiat,» ütleb Nastja.

Jaga
Kommentaarid