Pisike Ronja sündis Allar ja Kerstin Raja perre möödunud augustis. Samal ajal kui ülejäänud Eesti rahvas juubeldas pronksmedali üle neljapaadi sõudmises Rio de Janeiro olümpial. Ajakiri Pere ja Kodu uuris, kuidas on kooskasvamine sujunud ning omvahelisi suhteid mõjutanud. 

Kuidas isaroll Allarile sobib?

Kerstin: Väga hästi! Ta saab kõigega hakkama ja koos olles oleme täiesti võrdsed lapsevanemad. Nii armas on vaadata, kuidas Allar Ronjat imetleb ja temaga hoolitsevalt tegeleb. Vahva on ka see, kuidas ta laagrites või võistlustel, hoolimata treeningukaaslaste juuresolekust, ei häbene videokõne kaudu Ronjaga nunnutada.

Kuidas emaks olemine Kerstinile sobib?

Allar: Kerstin üllatab, kui vabalt ta seda protsessi võtab ja samas hoolitseb lapse eest nagu täielik professionaal. Pean oluliseks, et meil ei ole kasvatuses ühtegi äärmuslikku lähenemist: kui läheb peotäis liiva suhu, siis läheb, no mida sa teed – urgitseb suurema osa välja ja ongi hästi. Kõik toimingud lapsega paistavad nii loomulikud ja rahulikud ning see peegeldub ka Ronja käitumises – rõõmus ja rahulik beebi.

Kuidas Ronja sünd teie suhet mõjutas?

Allar: Mõned jutuajamised tuleb vahel ära pidada ning siis on jälle õhk klaar ja meel rõõmus. Üldiselt püüan Kerstini mõtetele või tujudele tema abiga kiiresti pihta saada ja muremõtted eos kõrvaldada, sest õnnelik naine on mehele ülim energiaallikas. Naised, pange meestele paguneid, mitte ärge tehke etteheiteid, ja mees liigutab teie jaoks mägesid!

Kerstin: Ronja on kindlasti meie suhet veelgi tugevdanud. See, et nii ägeda beebi suutsime valmis teha, kinnitab, kui hästi me ikka sobime.

Toimetas Kroonika.

Jaga
Kommentaarid