Kaardistame sissejuhatuseks: mitmel maal sina ja su pere seni ära käinud-näinud olete?

„Meie aasta“ seriaali vormis Venemaal Siber, Hiina, Austraalia ja Iraan.

Olles olnud ise endale läbi elu ka tugev produtsent – mis võiks olla see peamõte, mida soovid, et selles intervjuus kõlama jääks?

Hoidke meie ligi – saate lõbusa meelelahutuse kõrval ka teadmised islamist!

Mille poolest on vaesem see eesti inimene, kel pole Iraanis elamise kogemust?

Iraan on just see paik, mille kohta öelda: oma silm on kuningas. Me küll olime end ette harinud ja valmistanud, aga väga sageli ütlesime teineteisele: jälle, hoopis teisiti, kui arvasime, täielik üllatus! Paik, mis tõesti suudab alati üllatada. See vist ongi Iraani kõige täpsem kirjeldus.

Minna tasub sinna, et osa saada sellest lõputust külalislahkusest. Õppima neilt üksteist austavaid suhteid. Maitsta maailma parimat kööki originaalis ja tõdeda, et kusagil on riik, kus lapsed ja teismelised eelistavad friikatele ema tehtud tervislikku kodutoitu.

Iraanlastel on peresuhted nii palju soojemad kui eestlastel. Näiteks kutsus meid oma kodulinna külla noormees, keda kohtasime ühes bussijaamas. Meie tutvus oli vaevalt kümme minutit pikk, aga juba iraanipäraselt armastav. Võtsime kutse vastu ja sõitsime. Jõudsime kohale lepitud ajast kolm tundi hiljem, aga sellegipoolest olid meil bussil vastas noormees, tema isa, vanem õde abikaasaga, väike õde ja kaks onu. Kodus ootasid kaetud laua ja soojendatud õhtusöögi juures ema ja mitu tädi. See oli alles esimene selline vastuvõtt tohutute perekondlike vastuvõttude reas…