Pahura eidekese tõelist vanust on võimatu tõestada, kuna kõik tema dokumendid läksid Teise Tšetšeenia sõja ajal kaotsi, ent proua sünnitunnistus on siiski alles ja määrab tema sünnidaatumiks 1889.aasta 1.juuni. Selle hetke ja tänapäeva vahele jääb arvukalt maailma raputanud sündmusi nagu Esimene ja Teine maailmasõda, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, Stalini-aegsed küüditamised ja palju muud. Istanbulova mäletab siiani, kuidas vanaema teda lapsepõlves peksis ning kõik ta lapsed on surnud, viimane tütar lahkus 104-aastasena.

"Mul pole olnud elus ainsatki õnnelikku päeva, olen teinud hoopis kontimurdvalt rasket tööd, kaevanud hommikust õhtuni maad ja tassinud arbuuse. Ja see on olnud jumala tahe. Ma pole teinud mitte midagi selle jaoks, et kaua elada, pikk elu pole jumala kingitus, vaid karistus! Ma soovin, et oleksin noorena surnud, ma olen väsinud. Ma ei ela, vaid veeretan üksikuid päevi õhtusse," torises Istambulova uudishimulikele ajakirjanikele antud intervjuus.