Djatlovi kuru mõistatus: miks üheksa noort matkajat salapäraselt hukkus ja kas mängus oli Nõukogude võimu käsi?

 (149)
Djatlovi kuru mõistatus: miks üheksa noort matkajat salapäraselt hukkus ja kas mängus oli Nõukogude võimu käsi?
Päästemeeskonna liikmed leidsid 26. veebruaril lõhkise telgi. Kõigi matkajate surnukehade leidmiseks kulus kokku paar kuud.

1959. aasta veebruaris hukkus Põhja-Uuralis üheksa suusamatkajat ja juhtumi kohal on siiani ohtralt küsimärke. Aasta alguses alustati uut uurimist ja praeguseks liiguvad juba uued võimalikud selgitused, miks seltskond suri.

Igor Djatlovi juhitud kaugmatkajate rühm läks uuralitesse 23. jaanuaril. The Mirror kirjutab, et Djatlov pidi hiljemalt 12. veebruariks saatma matka arengute kohta telegrammi, ent seda ei tulnud. Lähedased hakkasid muretsema, mis seltskonnaga juhtunud on. Veebruari teises pooles alustati ulatusliku päästeoperatsiooniga.

Kui selles osalenud sõjaväelased lõpuks matkajate telgi leidsid, oli vaatepilt hirmuäratav. Telk oli seestpoolt lõhki rebitud, maas vedelesid matkajate üleriided. Telgi läheduses oli ohtralt jalajälgi, võis aru saada, et osa neist oli tehtud paljajalu. Õues oli isegi päevasel ajal külma umbes 30 kraadi. Lähedusest leiti Georgi Krivoništšenko ja Juri Dorošenko surnukehad. Kummalgi polnud jalanõusid jalas ja mõlemal olid jalas vaid aluspüksid. Surnukehade läheduses oli puu, millel mitmed oksad murdunud - paistis, et keegi oli sinna otsa roninud.

Varsti leiti ka Djatlovi, Zinaida Kolmogorova ja Rustem Slobodini laibad. Viimaste kadunud matkajate leidmiseks kulus kuid (gruppi kuulusid lisaks eespool mainitutele ka Ljudmilla Dubinina, Nikolai Thibeaux-Brignolles, Semjon Zolotarjov ja Juri Judin).

Ühel matkajal oli puudu keel, teine hammustas endalt sõrme otsast

Selgus, et matkajad hukkusid 2. veebruaril. Nad olid ootamatult telgist välja tormanud, neist üks jõudis 1,5 kilomeetri kaugusele. Mõnel surnukehal leiti kolju- ja roidemurde. Osade hukkunute riietelt leiti jälgi radioaktiivsest saastusest ja nende nahk oli oranžikat tooni. Dubininal ja Zolotarjovil puudusid silmad, Dubininal oli ka puudu keel. Ühe matkaja suust leiti tema enda sõrm, mille ta oli ise otsast hammustanud.

Hoolimata vigastustest deklareeris toonane uurimine, et kõik osalised surid alajahtumise tõttu. Nõukogude ajal üritati juhtumist pigem vaikida, ent rahvasuus hakkasid levima erinevad teooriad. Räägiti isegi sellest, et piirkonnas tehti tuumakatsetusi ja üks teooria pajatas isegi salapärastest lumeinimestest.

Käesoleva aasta alguses alustati uut uurimist. Juhtumiga põhjalikult tegelenud doktor Eduar Tumanov sõnas Mirrorile, et hukkunute vigastused viitavad enesekaitsele, nad üritasid end kellegi rünnaku eest kaitsta. Ta tõi ka välja, et Djatlovi vigastused näol näitavad, et ta kukkus - nägu ees - lumme. Ta ütles ka, et ilmselt olid grupi juhil jalad kokku seotud, sellele viitavad haavad jalalabadest veidi kõrgemal.

Tumanov oletab, et matkajad tegid õhtul lõkke ja võtsid riided seljast, et neid kuivatada. Seejärel pidi aga keegi neid ehmatama, mistõttu surmahirmus minema joosti. Osa üritas päästa end sellega, kui ronis puu otsa.

Doktor välistab selle, et juhtunuks varing või seotud oleks tuuma- või keemiarelvad. Ta märkis ka, et haavad on sellised, et neid ei tekitanud loomad. Tema hinnangul tekkisid vigastused inimese käe läbi ja abiks mingi raske tömp ese.

Tarbiti kahtlaseid aineid ja löödi üksteist ise maha?

Komsomolskaja Pravda endine peatoimetaja Vladimir Sungorkin märgib, et temagi ei usu teooriad relvakatsetustest, ent arvab, et matka eesmärkide puhul on mõndagi küsitavat. Ta tõi välja, et Semjon Zolotarjov olevat vahetult enne rännakut praalinud, et sellest käigust räägitakse hiljem palju ja neid tunnustatakse. "See kõlab absurdselt, miks peaks keegi matkamise pärast kuulsaks saama," küsib Sungorkin. Ta arvab, et ehk pidi seltskond Nõukogude võimu mahitusel mingeid uusi ravimeid katsetama. Midagi sellist, mida vaja KGB-ld või kosmonautidel (võimekuse suurendamiseks). Sungorkin leiab, et sellisel juhul võis eksperimentaalne ravim mõjuda hoopis hallutsioone tekitada, muuta osalejad vägivaldseks ja nad tapsid üksteist ise ära. Kuigi see on vaid üks paljudest võimalikest teooriatest, aitaks see selgitada, miks leiti sündmuskohalt jälgi radioaktiivsest ainet ja miks ei leidnud arstid siis matkajate kehast jälgi mingitest ainetest, mida toona meditsiinisüsteemis oleks teatud.

On muidugi ka võimalik, et nad suridki hüpotermia ehk alajahtumise tõttu. Üks hüpotermia sümptomeid on, et viimases staadiumis võetakse end ise pea alasti, kuna kujutatakse ette, et neil on ülipalav. Küll aga ei seleta see seda, miks nad oma telkidest põgenesid ja osa suisa puu otsa ronis.

Loe veel

Lisaks on palju räägitud kohalikust hõimust Mansidest, et ehk ründasid nemad matkajaid. Kohalikud aga väidavad, et hõimu näeb piirkonnas vaid suvisel ajal, mil nad hirvi jahivad. Talvisel ajal on nad sügaval metsas ja hoiavad inimestest eemale.

Märtsis algatatud ametlik uurimine jätkub. Venemaa prokuratuuri poolt on öeldud, et tahetakse vältida, et midagi taolist kunagi uuesti juhtuks ning ühtlasi soovitakse anda vastuseid hukkunute lähedastele.

Hukkumiskohta tuntakse Djatlovi kuruna matkajate rühmajuhi järgi.