Nimelt asub Pirita linnaosas Meriväljal aadressil Hõbekuuse tee 34 maja, millel on väga salapärane ja müstiline minevik.

Portaalis kinnisvara24.ee avaldatud kuulutuses on kirjas, et 1372m2 kinnistul asub kahekordne kivimaja, mis on ehitatud 1975 aastal. Tänaseks vajab maja täielikku renoveerimist. Seda tõestavad ka pildid, mis näitavad, et maja on üsna trööstitus seisus.

Samas tõdetakse, et lähtuvalt maja seisukorrast on see ideaalne võimalus, kujundada oma uus kodu just oma nägemuse järgi.

"Maja teiselt korruselt avanevad kaunid vaated Tallinna lahele. Tegemist on rahuliku naabruskonna ja vähese liiklusega piirkonnaga, Ka logistiliselt asub kinnistu väga heas asukohas," kiidetakse kurikuulsat objekti. Hinnaks küsitakse selle maja eest 195 000 eurot.

LP kirjutas mullu septembris, et Meriväljal asuv salapärane objekt on pannud maailma teadlased aastakümneteks kukalt kratsima ja andnud mõtteainet paranähtuste uurijatele.

1980-ndate lõpu Eesti NSV-sse, Meriväljale Hõbekuuse tee 34 majja tulid Moskvast mehed, kel oli kaasas diplomaadikohvritäis dollareid, et krunt ära osta. Raha, mida pakuti, oli rohkem kui majaomaniku kogu elu palk kokku. „Kui nad oleksid vähem pakkunud, siis ma võib-olla oleks müünudki,” tunnistas toonane perenaine Viivika Mitt ufoloog Igor Volkele.

Miks tahtsid moskvalased ilma mõjuva põhjuseta maksta lihtsa maja ja väikse krundi eest hiigelsumma? Järgnevas loos rääkis Volke (67) LP-le Merivälja juhtumi üksikasjadest, mida ta pole avalikkusele varem jaganud.

Merivälja lugu sai alguse 1960-ndate keskel, kui Hõbekuuse tee 34 peremees Virgo Mitt tahtis krundile puurkaevu saada. Kaevupuurid ei läinud sügavamale kui seitse meetrit. Puuri teemantpead oleksid pidanud läbi puurima ka graniitrahnudest ja Virgo ei saanud aru, miks kaevamine ei õnnestu. Kui ei saa ühtmoodi, tuleb proovida teistmoodi.

Virgo leppis naabrimehega kokku, et tehakse siis kahe krundi piirile tavaline mantelkaev. Nad hakkasid kahekesi kaevama. Moreen on kõva materjal, aga suruõhuhaamriga jõuti umbes seitsme meetri sügavusele, kus oli jälle ees väga tugev takistus. „Müdistasin seal haamriga umbes pool tundi ja hing oli täis, et mis kuradi värk see on. Siis käis järsku mingi robakas ja sain aru, et midagi läks katki. Kui edasi panin, siis läks umbes meetrise läbimõõduga kaevupõhi kildudeks. Varsti hakkas vesi kaevu tulema ja süda oli rahul, et jõudsimegi veesooneni,” rääkis peremees Igor Volkele 1980-ndate keskel, kui oli juba halvatud ja ratastoolis.

Kaev tehti valmis ning siis oli aega mõelda ja uurida, mis kõva materjal seal põhjas oli. Virgo ja naabrimees pesid killud puhtaks. Need olid niklikarva ja kaalult väga rasked.

Kurikuulsast majast sai alguse ka mullu TV3-s eetris olnud teleseriaal "Merivälja". Sari rääkis noorukesest tütarlapsest Karinist, kes saabus Meriväljale tööle, et hakata hooldama ratastooli aheldatud kõnevõimetut meest. Ootamatult selgus aga, et Karinil on täita hoopis teistsugune ülesanne. Tegevus toimus tormiliste üheksakümnendate lõpul ja käivitus põnev ja müstiline sündmuste ahel, et lahendada Merivälja mõistatus, mille niidid viivad paljude inimeste varjumaailmadesse ja saladusliku maavälise objekti tegeliku olemuseni.

Telesarja stsenarist oli Indrek Hargla, režissöör Triin Ruumet ja produtsent Ken Saan.

Teiste seas mängisid sarjas ka Lauli Otsar, Merle Palmiste, Argo Aadli, Andrus Vaarik, Olav Osolin, Tarvo Krall ja Maria Avdjuško.