Teisitimõtleja või revolutsionäär on seksikas seepärast, et julgeb teha seda, mida peab õigeks, ka siis, kui tal tuleb sealjuures riskida elu või tervisega. Kunagi olid seksikad Lagle Parek, Mart Niklus ja Enn Tarto, sest nad julgesid esitada võimule väljakutseid.

Vabadusiha on alati seksikas. Nüüd, kus nad on etableerunud ning suu kinni pannud, on kerkinud esile uued vabadusvõitlejad, kelle eesotsas seisavad Läti “musta nimekirja” esinumber Maksim Reva ja Moskva-autasuga pärjatud Dmitri Linter.

Tõsi, nad pole nn meie omad, aga nad võitlevad siiski vabaduse eest, pelgamata riskida selle vähese vabadusega, mis neil hetkel olemas on.

Meie närviline kaitsepolitsei, mis nüüd neid uue aja vabadusvõitlejaid ärevalt jälitab, on aga minetanud kogu oma vabariigi algusaegade entusiastliku seksikuse. Asi on selles, et tagaajaja ei ole kunagi seksikas, sest ta mitte ainult ei jälita tagaaetavat, vaid demonstreerib sealjuures ka oma hirmu.

Öise Vahtkonna Läti piiril kinni pidamine oli täiesti ebavajalik ning isegi kahjulik, sest nüüd paistavad majandussurutise all ägavad Eesti ja Läti ning nende poliitilised politseid oma paranoilisuses veel ebaseksikamad, kuna on asunud lämmatama kõige atraktiivsemat ja seksikamat vabadust üldse – sõnavabadust.

Dozornikud aga, kelle eesotsas seisavad tagakiusatud revolutsionäärid, pisut dekabriste meenutavad Maksim Reva ja Dmitri Linter, muutusid pärast seda intsidenti piiril veel seksikamaks.

Nad said sest veel enam indu oma õiguste eest võidelda ning korraldavad juba uusi miitinguid. Selline entusiasm on seksikas ja nakkav ning tõmbab paratamatult ka teiste riikide tähelepanu.

Seksikusel on nimelt selline omadus, et ta meelitab inimesi ligi. Pea seda meeles, kui kedagi, keel vestil, jälitama hakkad, eesti Torquemada.