Kuulsaim filter, millega on inimesed juba aastaid on oma silmi suuremaks ja ninasid väiksemaks vorminud, on Snapchat, mistõttu ongi nähtust arstide omavahelises kõnepruugis hakatud kutsuma Snapchat-düsmorfiaks. Keha düsmorfiline häire (BDD ehk Body dysmorphic disorder toim.) on teavasti haigus, mille tõttu kulutavad inimesed tohutult aega oma välimuse pärast muretsemisele ja omavad iseenda välimusest moonutatud arusaama.

Välksõnumiäpile Snapchat pakuvad väga tihedat konkurentsi ka Instagram ning üha enam kurikuulust koguv rakendus Facetune, mida kiidavad taevani paljud kuulsused eesotsas Kardashianide klanniga, olles sellega pälvinud ka ohtralt kriitikat. Ka erinevaid Ameerika meditsiinilisi valdkondi kajastava meediakontserni JAMA uuringu andmeil toidavad kõik kehalisi vigu peitvad fototöötlusprogrammid vaimsete häirete kujunemist, sest üha enam soovitakse näha teravamaid põsesarnu, kitsamaid ninasid ja suuremaid silmi lisaks telefoniekraanile ka peeglist.

Bostoni Ülikooli kosmetoloogia- ja laserravikeskuse arsti Dr Neelam Vashi sõnul ei tasuks suhtuda oma naha silendamisse, hammaste valgendamisse ning silmade ja huulte kuju ja suuruse muutmisse pildiprogrammis sugugi hooletult. “Kiire jagamine Instagramis ja üüratu laikide tulv viivad inimese reaalsustaju üsna ruttu rööbastelt välja. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui enam oma tõelist välimust ei aktsepteerita.”