Kunstnik Johanna Freiburg seletab: "Meie jaoks tähendab see robot vaadata iseennast ning küsida "mis teeb meist inimese ja mis eristab meid masinatest või esemetest?". Ma arvan, et empaatia ja võime tunnetada on üsna olulised, et seda teha. Vaadates seda robotit, me mõtiskleme iseendi üle."

Aja jooksul on Myonile õpetatud täiuslikku ooperilaulu, kuid nähtu ja kuuldu matkimine on vaid osake mõistatusest...robot ei saa kunagi õppida toorest emotsiooni.