10 põhjust kooli vihata
Küsitlesin kooliga seotud ebameeldivuste teemal oma tuttavaid ja koostasin nende vastuste põhjal kokkuvõtte asjadest, mis meid kooli juures kõige rohkem häirivad.
Vara ärkamine
Pimedatel sügishommikutel soojast voodist väljapugemine troonib kooliskäimise suhtes vastumeelsust tekitavate asjade edetabeli tipus — seda mainisid peaaegu kõik, kellega rääkisin. „Ma tõesti olen rohkem öö- kui hommikuinimene, mulle meeldib kaua magada, aga kooliajal pean iga päev kell 6.30 ärkama, et bussile jõuda ja see on täiega masendav, mõni päev ma lihtsalt ei suuda nii vara ärgata!” arvab 16-aastane Erik.
Pikad päevad/vähe vaba aega
Eelmisel aastal üheksanda klassi lõpetanud Merilin räägib, et kevadel oli ta peale koolist koju jõudmist nii väsinud, et vajus esimese asjana diivanile magama: „Enamasti oli koolis seitse või kaheksa tundi ja peale seda oli mul veel tantsutrenn. Koju jõudsin kella kaheksa paiku õhtul ja siis tuli hakata koduseid töid tegema, lisaks pidin eksamiteks õppima. Olin kogu aeg kooli pärast välja magamata, väsinud ja tige. Loodetavasti pole kümnes klass nii hull.”
Õpetajad
Nagu me kõik teame, mängivad kooli ja õppeainete meeldivuse või mittemeeldivuse juures suurt rolli ka õpetajad. Paljud mu tuttavad väitsid, et õpetajad on pahatahtlikud ja kisulikud, annavad palju kodutöid või elavad klassi peal oma halba tuju välja. Nii mõnigi kurtis, et vihkab mingit konkreetset tundi, mis muidu isegi päris huvitav võiks olla, aga kuna õpetaja suhtub klassi üleolevalt, annab liiga palju koduseid töid või ei suuda ainet seletada, muutub ka tema antav tund vastikuks.
Nõmedad klassikaaslased
Kui õpetajatega tuleb kokku puutuda vähem, siis on nõmedad klassikaaslased need, kellega koos tuleb veeta terve koolipäev. Kristi (15), arvas nii: „Minu klassis on paar sellist, kellest ma ei saa aru, miks need inimesed ennast üldse kooli veavad. Nad ei tee üheski tunnis kaasa, ajavad õpse närvi ja siis on terve klass süüdi. Keegi neile midagi öelda ei julge, sest need poisid on mitu aastat istuma jäänud ja kui midagi ütlema minna, võib peksa saada.”
Koolivägivald
Klassikaaslaste teemaga on otseselt seotud ka koolivägivald, mida samuti tihti ebameeldivaima kooliga seotud murena mainiti. Eriti palju kurdeti, et klassikaaslased narrivad, mõnitavad või võtavad asju ära, aga on ka füüsilist haigettegemist. Üks noormees tunnistas koguni, et on kiusamishirmu tõttu hommikuti kõhuvalu teeselnud, et emalt kojujäämisluba saada.
Ebameeldivad tunnid
See on samuti tähtis faktor, mis koolipäevad vastikuks muudab. Tihti ei taha õpilane mõnes tunnis käia, sest talle ei meeldi aine või ta lihtsalt ei oska seda. Sügisel 11. klassi minev Reio näiteks leiab, et õppekavas pole vaja aineid nagu muusika- või kunstiõpetus: „Rohkem arvutiõpetust võiks olla, programmeerimist näiteks, ja mata tunde. Siis käiks hea meelega koolis, praegu pean kogu aeg mingit mõttetut jama pähe ajama,” arvab poiss. Kätlin, kes käib põhikoolis, vihkab aga kehalist kasvatust, sest on ülekaaluline ja ei suuda norme täita: „Õpetaja mõnitab mind kogu aeg terve klassi ees, kui ma midagi teha ei oska ja see nii alandav. Kõige hullem on veel see, et pärast tundi kiusatakse mind riietusruumis edasi. Ma vihkan kehalise tundi!”
Lärm
Üllatavalt paljusid häirib koolis ka pidev kisa. „Meil on algkool ja põhikool samas majas koos ja tatikad jooksevad ja karjuvad koridoris nii, et koju minnes pea valutab peaaegu iga päev. Pean kogu aeg pleierit kooli kaasas tassima, et selle lõugamise eest pääseda,” kurdab tänavu lõpuklassi minev Tauri.
Liiga raske koolikott
Kui jutt juba asjade tassimisele läks, tuleb ära märkida, et paljusid õpilasi rõhub tõsiselt koolikoti raskus. Kui iga tunni jaoks tuleb kaasa võtta õpik, töövihik ja vihik ning päevas on seitse tundi, kujuneb koolikoti raskuseks pahatihti kõvasti üle seaduses 7.-9. klassi õpilasele ette nähtud 4,5 kilo. „Tunnen ennast kaamelina, kusjuures mõnikord me ei tee tunnis õpikut üldse lahtigi, aga kaasa tuleb see iga kord võtta, ühesõnaga — mõttetu tassimine. Ja lisaks veel kehkariided,” kirjeldab 17-aastane Maarja.
Halb koolitoit
Kuna koolis veedetakse enamik päevast, on hea, kui seal ka süüa saab. Paraku leidsid aga paljud küsitletud, et koolitoit ei ole sugugi maitsev. Mitu korda mainiti supi sees ujuvaid pekitükke ja juuksekarvu ning eemaletõukavat menüüd. „Kõigepealt on sööklas keedetud kartul, siis järgmisel päeval eelmise päeva kartuli ülejäägid praetuna ja kolmandal päeval pakutakse kartulivormi, mis on tehtud ülejääkide ülejääkidest. See on pehmelt öeldes eemaletõukav. Maitsvat ja tervislikku toitu tahaks!” leiab keskkoolineiu Kaisa.
Külm ja lagunev koolimaja
Praeguseks juba kooli lõpetanud Reelika meenutab õudusega talvist jopega tunnis istumist, räpases ja haisvas WC-s käimist ning stagnaaegset ja katkist koolimööblit. Neiu sõnul esines tema klassis juhus, kus keset tundi üks lampidest laest põrandale prantsatas, möödudes napilt tema pingist: „Ehmatasime pinginaabriga hullult, see lamp oli ikka päris raske. Loogiline, et ma ei tahtnud minna koolimajja, mis haises, lagunes ja oli ohtlik!”
Koolisüsteem on juba kord selline nagu ta on ning vaevalt sa oma kodukooli ja seal käivaid inimesi oluliselt muuta saad. Ainus asi, mille muutmine täielikult sinu võimuses on, on sinu enda suhtumine kooli. Kõlab küll hullumeelselt, aga naudi oma kooliaega! Paljud täiskasvanud nimetavad seda üheks parimaks ajaks elus, käivad usinalt klassikokkutulekutel ja meenutavad koolipõlves vihatud raskeid kotte ning matemaatika kontrolltöid nostalgilise igatsusohkega. Mine võta siis kinni, millal inimene õigupoolest eluga rahul peaks olema.
