4 hirmu, mis noortel seoses koolivahetusega on ja mida nende puhul ette võtta

Mure: Tere Dr,Noormann mul on selline mure, et ma vahetan see aasta kooli aga jubedalt kardan teise kooli minna. Käisin varem väikses koolis ja nüüd lähen suurde . Kuidas ma saaks sellisest hirmust üle ? M., 14.

Dr Noormann: See on praegu paljude mure ja kirjade sisu. Vastan siinjuures kõigile, kes samal teemal on kirjutanud. Hea, kui seda juttu satuksid lugema ka õpetajad ja lapsevanemad.
Millest selline sügisene koolihirm tekib?

1. Kardetakse uut keskkonda. Selleks on kasulik uus kool ja võimalusel ka klass juba varem üle vaadata, kujutada end seal istumas. Vaata ka abiruumidesse — garderoobi, sööklasse, väljakäiku. Koolipersonal peaks sedavõrd kogenud olema, et hoiavad just selle kohanematuse hirmu tekkimise vältimiseks kooli uksed nädal enne kooli algust lahti. Kui ruumid on tuttavad, käid kooliaasta alates juba mööda tuttavaid paiku.

2. Hirm uue koolitee ja päevarežiimi ees. Käi seegi tee nii läbi, nagu pead septembrist peale tegema iga päev. Jälgi, kaua see aega võtab, milliseid liiklusvahendeid pead kasutama. Vastavalt sellele harjuta juba enne esimest koolipäeva uut ärkamisaega ja päevakava.

3. Hirm uue seltskonnaga kohanemise ees. Hea, kui sul on või kui leiad tuttava, kes samasse kooli ja isegi samasse klassi läheb. Minge koos klassi ja esialgu istuge ka ühte pinki, kui need on olemas. Enamuses koolidest on pinginaabrid kui elu esimene sotsiaalmaailma meeskond siiski veel säilinud. Targas koolis ei looda neid paare ka vägisi, vaid antakse kaks nädalat aega uutel suhetel klaaruda ja alles siis tekitatakse pinginaaberlikud suhted.

4. Hirm uute õpetajate ees. Seda enne kooli eriti vältida ei saagi, kuigi kooli psüühilise mikrokliima huvides ja stressi vältimise seisukohalt oleks õige, et õpetaja kohtub iga uue õpilasega enne kooli algust ka eraldi neljasilmajutus. Koolipsühholoogias on märgata seost, et kui uus õpetaja kohtub uute õpilastega kõigiga korraga, hakkavad sotsiaalpsühholoogilised suhted (õige-vale skaala) prevaleerima isiksuslike, kahepoolsete ja vastastikku mõistetavate suhete (hea-halb) ees ning vastastik usaldus on neist tulenevalt erinevatele alustele rajatud.

Kasulik on teada ja arvestada sedagi, et on olemas ka esimese mulje efekt. Mulje, mille endast teistele jätad esimesel kohtumisel, jääb püsima väga kauaks ja tihti määrab isegi suhtlemise ja suhted. Teades, et ohvripsühholoogias (viktimoloogias) on märgata, et on kohe inimesi, keda ilmtingimata kiusama hakatakse, saaks seda vältida just selle esimese mulje efekti abil. Kui pingutada kõigest väest ja suuta vähemalt esimestel koolipäevadel olla enesekindel, julge silmavaatega, rõõmus, siis kiusamist provotseerivat tüüpi ei nähta. Vastandkäitumine oleks siis argus, häbelikkus, virisemine, hädaldamine, alaväärsus. Kui esimene mulje inimesest loob sellise kuvandi, siis selliseks peetakse pikka aega ka inimese terviklikku natuuri ja neid hakataksegi kiusama.

Ka seda tuleb teada, et esimesed viis päeva kõigile uues kollektiivis me endale teadvustamatult pigem jälgime teisi ja olukorda ja alles siis hakkame ennast kehtestama rollides ja suhetes. Siis tekivad sel pinnal ka esimesed konfliktid. Õpetaja peaks olema selliseks peaaegu paratamatuks suhete klaarimise/loomise „teiseks nädalaks“ valmis olema.