Ühel päeval pidin ma minema trolli peale, kuna jäin sellest aga napilt maha, siis jälgisin inimesi, kes Balti Jaamas olid. Mina olin seal vaid 5-7 minutit. Oleksin ma seal olnud natukene kauem, saaks minu elamusest kirjutada terve raamatu.

Putkade taga käis üks naine oma häda tegemas, kusjuures mitte põõsa taga, täiesti avalikult. Õues oli soe ja inimesed käisid üpris õhukeste ning lühikeste riietega, aga mõni ikka leidus, kes mõtles, et peaks paksu sulejope selga panema, jalga pikad teksapüksid ning jalanõudeks olgu sandaalid. Selle aja jooksul jõudis paar narkomaani minust veel mööda tuigerdada, kes vaevu omal jalal seisid. Paaril neiul olid jalas tanksaapad, aga seljas lühike kleit. Mõnda naist võis näha isegi ainult T-särgi väel. Siis tuli mingi mees, kes küsis minult natukene raha, tal olevat 30 eurosenti puudu rongipileti rahast.

Ei ole ilus teiste üle naerda, aga mõnikord lihtsalt ei saa teistmoodi.