Uuring hõlmas lapsi vanuses 12-17 ja nende vanemaid ning ühtekokku küsitleti juhuvalimi alusel 1008 õpilast ja nende vanemat. Lisaks koolikiusamisele ohustab Pettai sõnul kooli turvalisust ka riskiõpilaste kõrge osakaal (45% põhikooli õpilastest on riskiõpilased), õpilaste tervislik seisund, usaldusisikute puudumine ja kodune olukord.

„Paljudes kodudes valitseb ebakindlus ja üle jõu käivad mured, nagu näiteks töötus, perevägivald, alkoholism – kõik see mõjutab ka laste käitumist koolis ja koolikohustuse täitmist,“ rääkis Pettai. Hinnangule kodusele olukorrale vastasid näiteks 63% eestikeelsetest õpilastest, et nende kodus toimuvad peretülid (42% venekeelsetest õpilastest).

Pettai tõdes, et klassijuhataja on kõige olulisem usaldusisik, keda usaldab 65% õpilastest. Samas aga pöördub mure korral klassijuhataja poole vaid 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole vaid 24% ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole vaid 5%. Lahendusena tõi Pettai välja koolide suutlikkuse kasvu ehk sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, õpetajate jt tegevuse ja tihedama koostöö.

„Efektiivselt tuleb aidata riskiõpilast – nii lapse koolielu kui ka kodune elu peaks olema sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate jt kontrolli all. Ühtlasi tuleb suurendada õpilaste usaldust ja julgustada neid abi otsima ning anda õpilastele õigeaegselt professionaalset abi ja ennetada allakäigutrepile astumist võimalikult varases staadiumis,“ loetles Pettai. „Tuleb aidata õpilasel selgusele jõuda oma sotsiaalsetes ja isiksuslikes oskustes ja suurendada õpilase sotsiaalset toimetulekut.“