Aasta 1933: 5 põhjust, miks õppimine ei edene

Ka eelmise sajandi hakul oli aktuaalne küsimus, et kuidas läheb Jütsidel ja Mannidel koolis. Õppimise edenemist takistasid ka siis mitmed koolivälised asjaolud.

1. Andevaesus

Mõni õpilane haarab kõike nagu mängides, teine aga ei saavuta sedasama suurimagi pingutuse ja vaeva järele. Koolitee kerguse või raskuse määrab õpilase andekus või andevaesus.

Andetute õpilaste sundimine siinkohal ei aita. Paljas sundimine või koguni karistamine oleks niisama meeletu, kui laduda noorele hobusele ülejõukäiv koorem ja teda siis peksuga sundida vedama. Emb-kumb, kas ta katkestab end eluajaks veovõimetuks või läheb peruks.

Seetõttu tuleks lastel lasta lihtsalt jääda oma võimete piiridesse.

2. Sagedane koolist puudumine

Puudumiste põhjusi vaadeldes näeme esikohal haigusi, siis selliseid ilmastikust tingitud takistusi nagu tuisk ja suurvesi. Kolmandaks on kodused asjaolud: jalanõud või riided katki, rehepeks, kartulivõtmine ja teadmata põhjused.

Arvestades vanemate ükskõiksust kooli vastu, ei loe lapsedki seda kuritööks, et päev kodus olla ja puhata.

Kogusummana panevad aga kõik ettekäänded koolitöö lonkama.

3. Korralikkude õppimisvõimaluste puudumine

Lühikeste päevade tõttu langeb kooliülesannete lahendamine õhtule, mil kõik kodakondsed viibivad juba toas lambivalgel. Sääl kingitakse harva koolilapse tööle vajalist tähelepanu. Kõiksugu kraamiga laaditud laual on talle vaid üks nurgake vabaks tehtud, kus silmiväsitava väikese õlilambi valgusel võib lahti lüüa oma raamatud.

Ümberolijate elav jutustamine paneb aga tahtmatult lapse kuulatama, mõnd sõna isegi sekka ütlema, mille jooksul õige rida muidugi käest kaob.

Õppimist võib takistada ka tindi ja muu tarviliku puudumine.

4. Väsimus

Hommikul tuleb lastel vara tõusta, kell 4 või hiljemalt kell 5. Tund kulub ettevalmistamiseks ja teine kooliteel, sest minna on sageli oma 5-9 km. Kella 1-2-ni on tunnid, mille lõpuks tunneb noor inimene juba väsimust. Siis tuleb ka veel tagasi koju 5-9 km kõmpida. Kui umbes kella neljaks koju jõutakse, kästakse koolilapsel toimetada pimedani.  Ja selle otsa tuleb veel koolitükke teha. Kokku 16-18 tundi askeldust, mis jätab uneks ja puhkuseks vaid 6-8 tundi.

5. Seltskonna koolivaenulikkus

Kui seltskond ei hooli haridusest ega hinda kasvatuslikke ja ühiskondlikke väärtusi ning suhtub nendesse mahategevalt, siis laieneb selline suhtumine noorele, kes sellises seltskonnas viibib.

Allikas: Taluperenaine, 1933

Aitäh kauplusele Raamatukoi artikli teostusele kaasa aitamise eest!