Aastalõpuball, mis äratas noorte vaimsuse

Aastavahetuse võtsid Raasiku valla noored vastu balliga Aruküla mõisas, mille korraldamine oli jaotatud noorteliikumise Minu Eesti Noored liikmete vahel ning kuhu olid uksed avatud ka kõigile liikumise toetajatele ja sõpradele. Tegu oli noorteühingu teise suurema üritusega, mis järgnes suvel korraldatud Sumedale Suveõhtule.

Tänapäeval pole tavaline nii suur positiivsusest kiirgav õhkkond noorteüritusel. Pole tavaline, et ligi 40 noort saadab aastavahetuse ära nautides glamuuri ja kultuuri. Aga tavaline pole ka Raasiku vald. Kui meil poleks kohalikke kultuurijuhte Garinat ja Hellet, Mallet ja Angelat, Margitit ja Maitu, siis poleks meil olnud seda tohutult positiivset eeskuju. Meie optimism sai teilt inspiratsiooni ja aastavahetusel paiskus see kõik meist välja.

Ideeautoriks oli Aruküla noor Holger Lunter, kes alles möödunud aasta lõpus noorteliiikumisega liitus. Idee glamuurselt veedetavast aastavahetusest jõudis MEN-i ringi novembris, kuid tõestamaks seda, et ühtegi noort ei jäeta oma ideega üksi, koondus liikumine kiirelt ja kuu ajaga organiseeriti ligi 15-st noorest koosnev korraldusmeeskond.

Pärast sellist saavutust, mil juba teistkordselt valla noored õnnestunult oma pühendumust tõestasid, võib julgelt uskuda, et puudujääk positiivsetest eeskujudest noorte seas jõuab lahenduseni. Siiras heatahtlikkus ja väsimatu optimism juhtisid seda õhtut, mil Aruküla mõis täideti noortega. Sellistel hetkedel käivad judinad minust läbi, sest ma tunnen, kuidas me seisame ajaloo tekke juures.

Kui spontaanselt peetakse tänukõnesid ja aplodeeritakse korraldajatele püstiseistes. Kui noored laulavad öösel kell 2 üksteist õlgade ümbert hoides „Ta lendab mesipuu poole“ ja kuulavad haudvaikuses sõnasoovijate tänuavaldusi, siis see on elama hakanud noorteelu jaoks midagi tohutut. Aastakümneid hinges peidus olnud positiivne nooruslik elujõud on Raasiku vallas pääsenud vabadusse.

MENi esimees Kaspar Aren pidas üritusel ka aastalõpukõne, milles tõi esile suurima väärtuse inimese elus, milleks on perekond. Ta rõhus olulisusele märgata väikeseid asju elus ning püüda kõike sügavamalt mõista. Esimees tõi välja tõsiasja, et tänapäeva maailm on täis negatiivsust, mille üleelamiseks on vaja leida aina enam positiivsust.

„Maailm käitub sellise reegli järgi, et silm silma vastu, aga selle lõpptulemuseks on ju see, et maailm on pime. Sellele järelemõeldes ongi sinu kodu ja sinu pere see koht, kus sa tunned end turvalisena. Koht, kus sa tunned ennast hästi ja kus sa tunned ühtsustunnet,“ sõnas Kaspar Aren.

„See aeg, kui ma olen olnud meie esimees, ma olen märganud seda, mis on meie tugevus. See on täpselt see, et meie, MEN-i liikmed, suhtume üksteisesse nagu pereliikmetesse — kui meil on raskus, me tuleme kokku. See aplaus, mis te mulle tegite, ei oleks nii suur, kui ma oleksin üksi, ma lihtsalt ei suudaks endale nii suurt aplausi teha. Meie jõud peitubki selles, et me oleme koos, me oleme üks pere.“