"Sisuliselt nõuti meilt, et maksku me maksu, mille EEL on ühepoolselt kehtestanud, või muidu... Me ei saanud sellega nõustuda ainuüksi seetõttu, et erinevalt raadiojaamast, kütusetanklast või ööklubist võib õppeasutuses kasutada muusikat, ning teha seda ilma kohustuseta kellelegi tasu maksta," ütles tantsukooli vedaja Joel Juht Kroonikale saadetud pressiteates. Kui kohus peaks rahuldama EELi hagi, ootab JJ Streeti üle 5000 € nõue.

Tema arvates üritatakse JJ Street'i tantsukooli najal luua pretsedenti, et seejärel võtta ette kõik Eestis tegutsevad muusikalisi teoseid kasutavad huvikoolid ning määrata neile oma äranägemise järgi tariifid.

EEL-i tegevdirektor Urmas Ambur sellega ei nõustu, kuid rõhub sellele, et nad peavad jälgima, et igas ettevõtluse valdkonnas oleks ettevõtted seaduse järgimise kohustustes võrdselt koheldud. "Kas jõusaal, tantsuklubi ja tanklakett, mis kõik kasutavad autorite ja muusikute loomingut klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks, on ikka nii erinevad kohad, seda peab nüüd kohus rahulikult vaagima," kirjutab ta EEL-i kodulehel.

Ambur selgitab, et antud ettevõtte majandusaasta aruannet lugedes on näha, et ligi 80% tuludest tuleb ettevõtlusest, lisaks väidavad nad, et tegemist on ärilistel eesmärkidel muusika mängimisega.

"Osad tantsuklubid asunud seisukohale, et nemad ongi haridusasutused," lisab ta.

Antud kohtuvaidlusest võib tulevikus sõltuda paljude Eesti laste huvihariduse kulud. "Huvikoolidelt autoritasude nõudmine tähendaks, et õppetasud suurenevad, huviharidus muutub noortele raskemini kättesaadavamaks, noorte huvi muusika ja kultuuri vastu väheneb," selgitab JJ-Streeti riigikohtus esindav vandeadvokaat Indrek Kukk.