Aga see ei ole tegelik põhjus, miks ma kirjutan. Tegelikult, ma ei tea, kas ma olen imelik, aga mina isegi ootan kooli. Ma küll lähen jälle uude kooli ja mingi närv on sees, et mis siis ikkagi juhtuma hakkab ning millised mu kursusekaaslased olema saavad, aga see mind väga ei kõiguta.

Minu puhul tekib see erinevus pigem vist sellest, et eelmised 1,5 aastat ma käisin keskkoolis, mida ma tegelikult väga ei tahtnud. Mulle on alati õmblemine meeldinud, ning ma olen praegusel hetkel ülimalt õnnelik, et ma just seda eriala saan õppima minna. Võttis küll üle aasta aega, et seda saavutada, kuid siiski.

Nii, et noored, ärge norutage — kool tundub küll negatiivne, aga kui te mõtlete negatiivselt, siis ega midagi eriti ei muutu ka. Sellepärast, et alati on keegi, kellele teie juures miski ei meeldi, te peate
lihtsalt olema piisavalt tugevad, et mitte üle reageerida.