Andekas noormees peab oma ettevõtet ja võtab mõõtu plaatijatega üle maailma

 (3)
Taavi Kodustuudios
Foto: Käroli Kajak

Ta tõi 2010. aastal koju Noore Meistri tiitli plaatimises ja esindas Eestit järgmisel aastal juba Londonis WorldSkillsil. Lisaks maailmatasemel võistlemisele jõuab ta veel juhendada Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis ehitusvaldkonna kutseõppureid ja juhtida plaatimisfirmat. Erialaseid lõpudiplomeid on tal taskus lausa mitu. See supermees on Taavi Michelson (23), kes ei karda väljakutseid.

Taavi, miks otsustasid ehitusega seotud eriala kasuks?

Ehitus on minu jaoks olnud alati loov ja emotsioone andev eriala. Sain noorena palju ehitusel vajaminevaid teadmisi oma isalt, millest hiljem tekkis soov rohkem teada saada. Ja nii ma valisin kutsekooli, mis oli kõige kiiremaks ja sobilikumaks teadmiste arendamise kohaks. Õppisin Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis kivi- ja betoonkonstruktsioonide erialal, mille lõpetasin 2010. aastal.

Sa oled tänaseks vilistlane, aga meenutame natuke õpinguid. Kuidas õppetöö Kehtnas välja nägi?

Õpingud kestsid kolm aastat. Esimesel aastal olid enamasti reaalained, kuid järgnevatel aastatel tulid juba ülekaalukalt mängu erialaained ning siis läks asi põnevaks ja huvitavaks. Õpingute ajal ei olnud ühtegi igavat praktilist tundi. Õppisime tundma erinevaid materjale ja ehitusega seonduvat tehnikat.

Milline oli sinu lemmikõppeaine ja miks?

Lemmikuks pidasin CAD-programmide ainet, sest projektide joonestamise programm oli minu jaoks uus ja huvitav. Tundsin, et õpitu abil saan kiirendada oma tööd tulevikus näiteks plaanide joonestamise abil.

Seotud lood:

Kas omandasid kutseõppe ajal ka juba erialast töökogemust või käisid praktikal?

Jah, kutseõppe ajal käisin vabadel päevadel ja nädalavahetustel ehitustöid tegemas. Sinna hulka kuulusid plaatimine, müüri ladumine ja lihtsamate konstruktsioonide valmistamine.

Kuivõrd vastas koolis õpitu sellele, mida reaalses töös teha tuli?

Sain juba noorelt aru, et ehitusmees ei saa olla lihtsalt oskaja, vaid peab ka midagi teadma nii ehitustehnoloogiast kui ka materjalidest. Koolist saadud teadmised ehitusmaterjalidest ja erinevatest tehnoloogiatest aitasid mind praktikal tublisti.

Pärast lõpetamist otsustasid edasi õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Kuidas sündis edasiõppimise otsus ning kui palju oli õpingute jätkamisel abiks kutsekoolis omandatu?

Kutsekooli viimasel aastal tekkis kindel soov edasi õppida, kuna tahtsin põhjalikumalt teada, kuidas ja miks midagi ehituses käib. Kõrgkooli sisseastumisel ei olnud vaja otseselt tõestada oma erilisi teadmisi. Vaadati sinu kolme-nelja erineva aine tulemust ja keskmist hinnet ning selle järgi otsustati, kas saad sisse või ei. Kutsekoolist tulija sai paar lisapunkti. Kutsekoolis omandatud teadmised aitasid hiljem kõrgkoolis osadest õppeainetest lihtsamini aru saada. Teatud aineid suisa klappisid.  

Kuidas erines kutsekoolis õppimine kõrgkoolis õppimisest?

Kõrgkoolis muutus kõik. Kuna valisin hoonete ehituse eriala kaugõppe vormis, tähendas see iga 30 päeva tagant viiepäevalist kohalolekut koolis, koduõppe maht oli suur. Tihtipeale tuli päevade kaupa õppida, et midagi selgeks saada. Selline õppimine arendas kannatlikkust, enesevalitsust ja järjekindlust, mida on kindlasti vaja nii pere- kui ka tööelus. Õppisin õppimist nautima ja tegin selle enda jaoks huvitavaks.

Kõrgkooliõpingute kõrvalt hakkasid andma täiskasvanute koolitusi ning loenguid kutseõppuritele. Kuidas sa õpetaja kingadesse sattusid ning mida see kogemus sulle andnud on?

Kui astusin kõrgkooli, pakuti mulle võimalust õpetada paari ainet kutsekoolis, kus ma varem õppisin. Sellest arenes välja täiskohaga töökoht.

Pärast aastast pingutamist tundsin, et läheb paljuks ise õppida ja õpetada samal ajal teisi, seega püüdsin juba vaikselt tegeleda oma ettevõtte loomisega ja vähendada töömahtu. Kuna kutsekool pakkus ideaalset graafikut õpetamise jätkamiseks, valisin ühe aine – plaatimistööd –, mida jäin kutsekooli andma. Seda õpetan hetkel kolmele erinevale rühmale. Lisaks korraldame projektide raames ka plaatimiskoolitusi. Kogemused, mille olen saanud õpetaja ja koolitaja rollist, on olnud tohutud.

Oled osalenud mitmetel kutsemeistrivõistlustel nii Eestis kui välismaal. Millistel võistlustel osalesid ning kuidas seal läks?

Minu mäletamist mööda toimus esimene võistlus, kus osalesin plaatimises, aastal 2008 Tallinna Ehituskoolis. Lisaks olen võistelnud Eestis Knauf Junior Trophyl, kus sain esimese koha, kolm korda Eesti-sisestel võistlustel plaatimises ja 2010. aastal Noorel Meistril, kus õnnestus ka esimeseks tulla. Välismaistest võistlustest olen käinud Euroopa vahelisel Knauf Junior Trophyl Šveitsis ja võistelnud 2011. aasta WordSkills maailmameistrivõistlustel Londonis.

Millise ootusega läksid Eestit esindama WorldSkillsile ning kuidas võistluseks ette valmistusid?

Lootsin saada rohkelt kogemusi ja see soov sai ka sajaprotsendiliselt täidetud. Võistlusteks ettevalmistumine toimus suvel Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli laboris koos juhendajaga, kes jagas näpunäiteid. Võistlustöö tuli mitu korda läbi teha ja selleks kulus nädalaid ning tuhandeid eurosid. Tuli soetada erinevaid spetsiifilisi masinaid ja tööriistu, mida näiteks Eestis ei müüdudki.

Tänaseks oled sa ühtlasi ka ettevõtja rollis.

Millised on sinu peamised ootused sinu firmasse tööle kandideerijale?

Mõtlesin juba noorena ettevõtte loomise peale, kuid see tundus toona tohutult keeruline ja raske. Pärast aastat kõrgkoolis olin saanud palju julgust ning teadmisi ettevõtlusest. Nii lõin kahemehefirma nimega Plaadisheffid OÜ. Nagu nimi ütleb, tegeleme erinevate plaatimistöödega. Oma firmas hindan töötajat, kes on kohusetundlik ning arenemisvõimeline. Kandideerija eeliseks on kindlasti see, kui ta on osalenud eelnevalt Noore Meistri võistlusel ja saavutanud seal hea tulemuse.

Missugune on täna plaatija keskmine palgatase?  

Plaatija palk jääb keskmise palgataseme juurde, ent palga arenguks on ruumi. Tihtipeale tehakse plaatimistööd tükitööna ning sel juhul määrad sa ise kuu lõpuks oma palga suuruse.

Mida täpsema käega ja kiirem sa oled, seda suurem võimalus on teenida oma oskustele vastav palk. Kuna kiirus ja täpsus on treenitavad, on kõigil võimalus selles valdkonnas areneda. Neid, kes on tasemel ja võivad ükskõik milliseid plaate paigaldada, on vähe, kuid neil ei tohiks ka rahaprobleemi olla.    

Mis on su elu moto või mis sind motiveerib?

Püüan teha oma tööd võimalikult kohusetundlikult ja hästi. Parimat tööd tehes tunnen oma tehtust rahuldust.

Kas kutseharidus on sinu unistuste täitumisele kaasa aidanud ja kellele soovitaksid kutseõpet?

Jah, kutseharidus on väga suurekski abiks olnud minu unistuste täitumisel. Kutseõpet soovitaksin neile, kes teavad, millisel erialal nad sooviksid töötada. Paljusid heidutab kutseõppest saadav haridustase, kuid tegelikult võimaldab keskeriharidus sul soovi korral jätkata õpinguid kõrgkoolis või mujal.

KOMMENTAAR

Arne Urgard, Knauf Tallinn UÜ ehitusobjektide müügijuht

Eesti ehitusturg vajab spetsialiste, sealhulgas ka plaatijaid. Kutseharidusega noor on saanud koolis väga tugevad teoreetilised teadmised, mille pinnalt on ehitusfirmal võimalik voolida hea töömees. Kutsehariduse taustaga noor vajab läbilöömiseks aga kindlasti kogemusi, mis tulevad erialal töötades. Eesti ehitusfirmad on valmis tööle võtma noori plaatijad, kes on kohusetundlikud ning täis tahet tööd teha. Areng tuleb koos kogemustega ning ka palk vastab kogemustele, töö kiirusele ja kvaliteedile.

Noorte plaatijate oskustega saab tutvuda 6.-7. märtsil kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015, mis toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

Fotoallkiri: Taavi Kodustuudios. Foto: Käroli Kajak.