Armukased, maagilised rituaalid ja jaaniõlu: LOE, kuidas on eestlaste jaanikombed ajaga muutunud

 (1)
Armukased, maagilised rituaalid ja jaaniõlu: LOE, kuidas on eestlaste jaanikombed ajaga muutunud
Fotokollaaž: Delfi

Vanade eestlaste jaoks oli jaanipäev sama tähtis püha kui tänapäevalgi, kuid seda mõneti teistel põhjustel. Nimelt olid vanadel eestlastel jaanipäeval kindlad kombed ja traditsioonid, mis on tänapäeval asendunud uute ja värvikamate ettevõtmiste ja tõekspidamiseks. Siin on Publiku humoorikas võrdlus vanade eestlaste ja uue põlvkonna jaanipäeva tegemistest ning kommetest.

1. Jaanituli

Vanad eestlased:
Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kus lõke süüdati ning lõkkeplats ehiti kaskede ja laternatega. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube. Noormehed viisid oma väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbolid, mis näitasid, et neiu on nende jaoks tähelepandav.

Tänapäeva generatsioon:
Jaanipäevaks valmistuvad eestlased juba aegsasti. Ostetakse kokku suurtes kogustes alkoholi ning tehakse plaanid, kuhu jaaniööl sõpradega pidutsema minna. Lõkkeplats ehitakse üsna kiirelt alkoholijoobes inimestega, kes rahvamasside keskel ringi koperdavad ja aeg-ajalt Smilersi laule väga emotsionaalselt laulda üritavad. Vallalised noormehed on sel ööl eriti valvsad, lootuses, et ehk veab ja mõni vähe lõbusamas tujus näitsik soovib nendega õhtul kaasa minna ning selle öö eriliseks muuta. Neidude võlumiseks on neil tagataskust võtta paar hoogsamat tantsusammu, mida naisterahvaste ümber sensuaalselt hüpeldes teha. Sellest ei tasu ära ehmatada, sest see käib võrgutamiskunsti juurde ja näitab, et neiu on nende jaoks atraktiivne.

Seotud lood:

2. Rituaalid

Vanad eestlased:
Jaanipäeval oli populaarne teha erinevaid rituaale, tänu millele sai ravida haigusi. Oli suur õnn, kui jaaniööl ei sajanud, sest varahommikusel jaanikastel usuti olevat maagiline jõud, mis andis ilu, tagas hea tervise ja ravis haigusi.

Tänapäeva generatsioon:
Kahjuks tänapäeval neid rituaale teha ei saa, sest kõigi eelduste kohaselt jaanipäeval jälle sajab.

3. Rituaalsed toidud

Vanad eestlased:
Jaanipäeval olid väga olulisteks toitudeks näiteks kohupiimakorbid ja erinevad piimatoidud. Samuti oli väga oluline jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi.

Tänapäeva generatsioon:
Liha. Palju liha, mida kilode viisi grillida. Pole oluline, et ilmselt ei jõua keegi nii palju liha tegelikkuses isegi ära süüa. Lisaks on toidulaual oluline alkohol, mis ei tohi kindlasti keset söömist otsa saada. Laualt ei tohi puududa ka vähemalt üks pudel viina, et ikka ebavajalike ja liialdaste toostide kõrvale midagi rüübata oleks.

4. Jaanilaulud

Vanad eestlased:
Jaanipäeval laulmine oli vanade eestlaste jaoks väga oluline. Vanad jaanilaulud olid suuresti sarnased kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulus refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldi üks või kaks korda. Eesti kagupoolsetel aladel esines läti liigo-viiside mõju. Setumaal oli seevastu erinevaid jaanilaulude viise, mis olid tihtipeale ka ilma refräänita.

Tänapäeva generatsioon:
Jaanipäeval laulmine on tänapäeval endiselt väga populaarne, kuid seda veidi teisel kujul. Kui kõlab Smilersi hiti “Käime katuseid mööda” esimene noot, tunnevad kõik ennast äkitselt Hendrik Sal-Salleritena, tehes kindlaks, et nende soolo kindlasti ka 50 meetrit eemal seisvate inimeste kõrvu paitaks.

5. Sõnajalaõie otsingud

Vanad eestlased:
See kaunis õis puhkeb legendi järgi jaaniööl lühikeseks ajaks ja toob noppijale suures koguses õnne, rikkust, erilisi oskusi ja salakeeli. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ning ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, keda sa otsides kohata võisid. Kui sõnajalaõis oli leitud, tuli sellega koheselt metsast väljuda.

Tänapäeva generatsioon:
Sõnajalaõite otsimisest on inimesed küll kuulnud, aga tegemist on liiga aeganõudva tegevusega ning jaanitule juures on ju palju soojem peesitada. Sellest olenemata võib näha inimesi midagi metsatukas otsimas ning enda ette pomisemas. Tavaliselt otsitakse enda liigselt alkoholi pruukinud sõpru, kes on lootusetult kaduma läinud. Sõpra otsides ei tohi tähelepanu pöörata häältele enda ümber, sest neid tekitavad ilmselt pidustustega varakult alustanud eriti agarad noored, kes on rõõmsalt põõsa alla põhku pugenud. Samuti ei tohiks kohkuda ka teistest esmapilgul hirmuäratavates olenditest, kes põõsaste vahel nuhivad. Osad inimesed otsivad ka enda kadunud asju, dokumente ning tihtipeale ka elumõtet. Lisaks on paljud metsatukkades ekslevad inimesed lihtsalt alla andnud ToiToi kemmergute järjekorras seismisest, sest nendes avanev vaatepilt on juba ammu kontrolli alt väljunud.