Mõnel sügelus tekib ja kaob, mõnel löövad välja külmavillid ning mõnel sümptomid hoopiski puuduvad. Ajapikku lööve või sügelus möödub ning taas tundub, et kõik on korras. Kuni järgmise korrani, organismil tasub vaid mingil põhjusel nõrgeneda, kui haigus jälle platsis. Enamasti avalduvad sügelus või punnid naistel, meestel ei pruugigi viirus kunagi välja lüüa, nemad on vaid kandjad.

Herpesviirust on kahte tüüpi: sagedamini kohtame külmavilli huultel, teine viirustüüp avaldub genitaalidel. Vahel siiski juhtub, et ka mujal kehal. Olles ühe ja sama viirustüvega, pole need kaks herpest siiski päris üks ja seesama. Kandes üht, ei pruugi kanda teist ja vastupidi. Ometi võib juhtuda, et herpes suult kandub edasi genitaalidele. Ei tasu loota, et suuherpes kindlasti suguelunditele edasi ei jõua.

Suguelu varjukülg

Aina rohkem räägitakse ja noored saavad teadlikumaks, et sugueluga kaasnevad riskid ja vastutus. Herpes ei ole küll nii fataalse lõpuga viirushaigus kui AIDS, kuid kestvat ebamugavustunnet ning muret elu lõpuni toob see küll. Mõtlematult ja kirehoos tegutsedes võime eksida nii, et kogu ülejäänud aja ei suuda ära kahetseda ja päriselt terveneda. Herpese puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et ajutised haigusnähtude kadumised ei tähenda tervenemist ning kuigi viirushaigustest on võimalik paraneda, siis herpes jääb verre igaveseks. Ühesõnaga: pole ravitav, kuid haigusnähtusid on võimalik vastavate ravimitega kergendada ja leevendada.

Partnerit tuleks kindlasti jälgida, delikaatselt võimalike nakkuste kohta küsitleda – ärge kartke halba muljet või mahajätmist, kõigil on õigus oma tervise eest hoolt kanda.

Sümptomid

Millistel puhkudel võiks kahtlustada herpesviiruse olemasolu organismis:

  • Sügelus, ebamugavustunne suguelunditel
  • Valud või surve alakõhule, genitaalidele
  • Gripilaadsed tunnusmärgid: paistes mandlid, palavik, peavalu
  • Voolus tupest või peenisest
  • Põletustunne urineerides
  • Villid, mädapaised

    Peale haigusnähtude taandumist paranevad külmavillid täielikult, ei jäta arme ning viirus läheb tagasi närvirakkudesse ja jääb sinna nn ootele. Seal püsib ta mitteaktiivsena kuni järgmise haiguspõhjustaja tungimiseni organismi. Võib juhtuda, et uut löövet ei tule aastaid, kuid lööb siis äkki taas välja. Mõni vaevleb herpese käes iga paari nädala tagant, mõni aastate tagant. Sõltub organismi tugevuses ja individuaalsetest eripäradest.

    Viirus on sugulisel teel nakkav ka siis, kui haigusnähte parasjagu ei esine. Seetõttu tuleks alati kondoomi kasutada.

    Herpest leevendavad kreemid on müügil apteekides, kuid enne kasutamist tuleks kindlasti konsulteerida arstiga, ainult tema võib kindla diagnoosi panna ja analüüsid teha.