Blitzkrieg: Burning Horizon
Selle nimetamine lisapaketiks on tegelikult liialdus, kuna peale missioonide on uusi asju äärmiselt vähe. Seega nimetan seda pigem missioonikogumiks. Põhiline jääb samaks — valid või antakse tehnika, mis muutub aja jooksul üha täiuslikumaks. Kui alguses on soomusautogi tugev vastane, siis lõpus tehakse sellele ainsa pauguga ära. Üksused korjavad kogemuspunkte ja sellest tulenevalt tasemeid, mis annavad juurde laskekiirust, vaateulatust jne.
Blitzkriegis on võimalik sõdida Saksamaa, Venemaa ja liitlaste (USA ja Inglismaa) poolel, aga BBHs elatakse alguses omal nahal läbi sakslaste, täpsemalt Kindralfeldmarschall Erwin Rommeli lahinguteede raskused Prantsusmaal, Aafrikas ja Normandias. Pärast seda avaneb Jaapani kampaania, mis koosneb kaheksast missioonist Vaikse ookeani piirkonnas.
Nagu sissejuhatuses mainitud, on tegemist taktikalise sõjaga. See tähendab, et erinevalt tavalistest strateegiatest ei ehitata midagi, kõik vajaminev on olemas taseme algusest saadik, välja arvatud vahepeal saabuvad lisaväed. Peale selle on tunduvalt enam infot üksuste kohta (soomuse paksus, mürskude arv jne), millega arvestada. Nii on pealetungi või kaitset vaja hoolikalt planeerida, võttes arvesse nii enda kui vastase asukohad. Näiteks, kui sinu tanke rünnatakse tagant, võid olla kindel, et oledki neist ilma. Väeliike on viis: jalavägi, kahurvägi (õhutõrje, suurtükid), soomusvägi (tankid, iseliikuvad kahurid, soomukid), õhuvägi (hävitajad, pommitajad, mille väljakutsumiste võimalik arv on igas missioonis erinev) ja üldotstarbelised üksused (veoautod, parandusmasinad jm). Blitzkriegi ja Burning Horizoni peamine erinevus siin on selles, et suurendati lennu- ja jalaväe osatähtsust. Viimast küll kunstlikult, sest lihtsalt ei anta missiooni alguses enam nii palju tehnikat.
Kui tehnika käes, hakatakse sõdima ja siin on BBH täpselt samasuguse ülesehitusega nagu eelkäija. Kõigepealt annad suurtükkidega ettevalmistustule, mis surub maha enamiku vastupanust, siis tungid tankidega peale, mis õiendavad arved vaenlase riismetega. Loomulikult on võiduni teisigi teid, näiteks lennukite kasutamine või tiibhaaramine, kuid seda on pahatihti võimatu kasutada, kuna vastased on endid kindlustanud igast küljest.
Kuigi seda suhtumist proovitakse BBHs muuta enamasti lihtsalt nii, et ei anta enam kahureid nii palju kätte ja AI on parem (vastased ei oota enam alandlikult, kuidas neid maa sisse tümitatakse ja asuvad vasturünnakule), ei muutu algne taktika sellest kuigivõrd, kuna tark mees paneb kahurite ette maasse kaevatud tankid, millest läbitungimine on peaaegu võimatu, eriti veel suurtükkide turmtule all.
Missioone on laias lastus kolme liiki nagu ennegi: ründa, kaitse, eskordi. Siin on need lihtsalt natuke keerukamad, koosnedes näiteks mitmest osast.
Kui mängulises pooles on mingid muutused olemas (olgugi et need taanduvad lihtsalt uuele 26 missioonile ja paarikümnele sarnasele uuele üksusele), siis tehniliselt pole midagi ette näidata. Blitzkriegi logole ei viitsitud lisada isegi Burning Horizoni kirja, rääkimata uuest menüükujundusest, algusvideost või muusikast.
Kokkuvõttes on BBH eest raha küsimine inetu. Kui tootjal oleks natukegi autunnet, oleks see paarikümnemegase tasuta missioonipakina väljastatud. Olgugi, et Blitzkrieg pole mingi suurteos, on selle ostmine mõtekam kui lisapaki soetamine, kuna pakub rohkem sõdivaid pooli ja missioone.
Kui aga kannatust natuke rohkem, tasuks ära oodata Codename: Panzers või siis väga ilus Wartime Command: Battle for Europe 1939-1945 ja muretseda need.
Taktikaline sõda
Nival, kirjastab CDV
Tugi: 1
PIII-450 (PIII-600), 64 (128) MB RAM, 1,3 GB kõvakettaruumi, 8 MB kiirendi, Windows 98/2000/Me/XP
Hind: ca 600 kr
www.blitzkrieg.de
