Blogija: keskendume nii palju oma elu idealiseerimisele sotsiaalmeedias, et unustame ära päris maailma, päris inimesed ja päris emotsioonid
Me usume, et sotsiaalmeedia jagab meile infot selle kohta, kuidas olla õnnelik. Mida ilusam ma olen ja mida rohkem asju mul on, seda väärtuslikum ja õnnelikum ma olen, on ju nii?! Paraku kehtib reegel, et mida rohkem saad, seda rohkem tahad. Selles on oma osa sotsiaalmeedia mõjutajatel (ing. social media influencers), kes loovad meile kujutluse, et meil on kogu aeg midagi puudu. See on tarbimisühiskond, kus mateeria määrab meie staatuse.
Me näitame ainult oma elu hiilgehetki tõestamaks, et elame teistega võrdväärset elu. Me otsime tunnustust oma tegudele ning aktsepteerimist ühiskonna poolt ja mõõdame seda numbrites - "mida rohkem jälgijaid ja meeldimisi, seda parem elu mul on". Me teeme midagi tavatut lihtsalt selleks, et seda teistele näidata. Et öelda: "mul on ka elu!" Kuid kas see on p ä r i s e l t nii?
Ei, see on feik.
Me kulutame meeletult oma väärtuslikku aega, et olla keegi teine ja elada elu, mis pole meie oma. Me tahame nii väga olla keegi teine, mõistmata, et oleme erilised ja väärtuslikud sellepoolest, mis ainult meile endile omane. Sotsiaalmeedias on lihtne peita oma ebakindlust välimuse suhtes, postitades pilte, kus näeme välja oma parimas olekus, ning teeselda õnne ülepingutatud entusiasmiga. Teeme ju 30 samasugust pilti, et saada seda ühte ideaalset, kuid hetke või emotsiooni jäädvustamiseks pole vaja seda ilustada. Näidates ainult oma häid külgi (nii otseselt kui kaudselt), hakkame sellesse uskuma. Aga see ei ole enesekindlus, mis meid elus edasi viib.
Me keskendume nii palju oma elu idealiseerimisele sotsiaalmeedias, et unustame ära päris maailma, päris inimesed ja päris emotsioonid. Meil on hirm, et jääme millestki ilma, unustades asjaolu, et kõik, mida vajame, on meie ümber olemas. Me peame sellele lihtsalt tähelepanu pöörama. Elu ise peaks tegema meid õnnelikuks, mitte kuvand, mille inimesed sotsiaalmeedia kaudu loovad. Teiste arvamus saab meile kinnisideeks ning tekitab ärevus- ja keskendumishäireid, sõltuvust ning depressiooni. Suhtluskanalid iseenesest on neutraalsed, vaid inimesed on need, kes kaasaegseid võimalusi kuritarvitavad.
