"Eesti haridussüsteem on väga mäda, see ei väärtusta, vaid alandab õpetajaid"

Hariduse väärtustamine on aegadega muutunud erinevate inimeste vaatevinklist, sest erinevalt ajast, mil mindi noorelt tööle ja haridustee jäi poolikuks, on tänapäeval loodud võimalused selleks, et oma haridustee ära lõpetada.

Eestis on ka seadusega sätestatud, et inimene peab lõpetama vähemalt põhikooli, ehk siis nurgakivi tulevikku. Aga noored, kes arvavad et elu on lõbutsemiseks, seavad oma haridustee tagaplaanile ja tihtipeale minnakse pigem pidutsema kui õpitakse koolipäevaks.

Et väärtustada haridust, tuleb arvestada ka tõsiasja, et kui sa käid koolis pideva rutiiniga (kodu->kool->kodu->kodutöö->magama jne), siis tekib tahes-tahtmata soov jääda koju ja võtta endale üks või enam päeva vabaks.

Eesti haridussüsteem on väga mäda, sest ei väärtustata ka õpetajaid, vaid alandatakse neid nende kesise palgaga. Kui tööd ei viitsi teha õpetaja, siis on väga väär arvata, et õpilased lähevad kooli motiveerituna ja suure sooviga teha koolitööd. Jah, on erandeid, aga erand kinnitab reeglit.

Teine põhjus, miks tihtipeale koolis ei käida, on ebanormaalselt varajane rasedus ja isaks ning emaks saamine, mis on ka Eestis nüüd viimasel ajal suhteliselt tihti ette tulev. Siiski, algharidusega ei võeta kedagi mitte kuhugi ja kõige parem viis oma tulevikku investeerida, on käia läbi 9. klassi.

See ei huvita kedagi, kui sa selle ajaga midagi ei õpi. Eestis ei ole ka õpetajaid, kes oleks ise motiveeritud õpetama, kes on rõõmsad ja tahavad anda tunde, kuigi ka selles osas on erandeid. Mõttetu idee on see, et kästa noortel minna kooli, kui kõrged ninad üleval pole loonud selleks sobilikke tingimusi.