Eesti noored: paljusid aineid õpetatakse nagu oleks 19. sajand!

 (94)
Eesti noored: paljusid aineid õpetatakse nagu oleks 19. sajand!
KoolikottFoto: Taavi Arus

Praegu üle-Eestiliselt toimuva Euroopa Noortenädala eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Eilne teema oli "noorte osalus ja kaasarääkimine ühiskonnas".
Hiljuti Eestis läbiviidud noorteuuringust selgus, et Eesti noored ei ole aktiivsed ühiskonnas kaasarääkijad ega osalejad. Välja toodud põhjused peituvad noorte endi hinnangul suuresti praegu kehtivas koolisüsteemis.

Noored pakkusid välja, et koolisüsteem võiks muutuda selliseks, mis aitaks nii kodanikuhariduses kui teisteski ainetes õpitut paremini rakendada ning pakuks võimalusi ühiskonnas aktiivsemalt kaasa rääkida.

Ühe võimalusena pakuti välja idee pikendada koolitunde 60-le kuni 75-le minutile. Nende meelest võiks vaid üks osa tunnist olla teoreetiline, teine osa aga praktiline. Ka võiks koolitundidesse noorte arvates kaasata rohkem oma ala spetsialiste väljastpoolt kooli.

Mõni aeg tagasi riigiteadusi tudeerima asunud Madis Roodla (23) pooldab samuti põhi- ja keskkoolitundide pikendamise ideed: "Ühe tunni asemel võiks olla järjestikku kaks sama aine tundi, 2x 45 minutit. Seda mudelit kasutavad paljud teised riigidki. Juba tundi sisseelamisele, puudujate kontrollimisele ja muule säärasele kulub umbes 10 minutit 45-st, aga nii jääb õppimiseks suhteliselt vähe aega. Topelttunnid lahendaksid selle probleemi ja nii oleks tõesti võimalik ainega rohkem süvitisi tegeleda ja õpitut paremini praktiliselt rakendada", arutleb Roodla.

Seotud lood:

Lisaks peitub probleem tema tihtipeale ka õppemeetodites, mida koolid siiani kasutavad. "Meil on käsil 21. sajand, kuid paljusid aineid õpetatakse ikka veel nii, nagu oleks 19. sajand", peab Roodla koolides kasutatavaid õppemeetodeid vanamoodsateks.
"On ju olemas igasugu programmid, äpid, interaktiivsed meetodid, näiteks reaalainete või kodanikuhariduse omandamiseks, mis ka noori rohkem ainest huvituma paneks, ent Eestis neid ei kasutata ja õppimine käib endiselt sageli pelgalt teooria + töövihik kaudu", toob ta näiteid.

Ühiskonnas kaasarääkimise suurendamiseks pakuti välja, et ka keskkooliõpilased võiksid käia riigi-, kohaliku omavalitsuse- või noorteorganisatsioonides praktikal. Nii saaksid nad näha, kuidas otsustusprotsessid käivad ning õppida praktilisi meetodeid kaasarääkimiseks ja oma hääle kuuldavale toomiseks.

Veel pakkusid noored välja idee muuta kooli huvijuhi rolli. Arvati, et tulevikus võiksid kooli huvijuhid lisaks koolisisesele infojagamisele vahendada kooli ka noorteorganisatsioonide infot ja praktikapakkumisi.

Noorteuuringu 2015 viis läbi Eesti Noorteühenduste Liit ajavahemikus 2015. aasta jaanuar - märts. Küsitluses osales üle 3000 erinevas vanuses noore üle Eesti. Lisaks koguti noortelt tagasisidet silmast -silma kohtumiste käigus, mis viidi läbi noorteorganisatsioonides ja koolides üle -Eesti.