Eestlaste 13 lemmikfilmi

Ühel noorte inimeste seas populaarsel veebileheküljel (statistika kohaselt peaks seal küll kõige rohkem külastajaid olema Brasiiliast, aga kummalisel kombel on ka eestlased ennast esikümnesse välja venitanud) avastasin elava arutelu teemal, milline on Eesti parim film.

Kokku on ära mainitud üle 70 erinevatesse žanritesse kuuluvat filmi. Alljärgnevalt teilegi teadmiseks 13 lemmikfilmi (vähemalt selle seltskonna oma, kuigi ma arvan, et veel paljude teistegi) Eesti filmi varasalvest.

13. koht: HULLUMEELSUS (Kaljo Kiisk, 1968) Kas hullud on ikka need, kes on vastava maja müüride vahele peidetud. Või oleme hoopiski hullud meie kõik, kes me väljaspool neid müüre elame?

12. koht: NOOR PENSIONÄR (Sulev Nõmmik, 1972) Kui ühel ilusal päeval peab noor ja elujõuline mees oma balletitantsija ameti maha panema ning pensionile jääma, siis võib enam kui kindel olla, et uus elu töötades koduõpetajana loob palju koomilisi situatsioone.

11. koht: NUKITSAMEES (Helle Karis, 1981) Lugu heast ja kurjast Olav Ehala unustamatute lauludega. Kes siis Mõhku ja Tölpat ei teaks? ;)

10. koht: ARABELLA, MERERÖÖVLI TÜTAR (Peeter Simm, 1982) Taaniel Tina, Raudpats, Rändaja Aadu, Arabella ja taas kord üks paik maailmas, kus headus peab kurja võitma. Ja võidabki.

9. koht: HUKKUNUD ALPINISTI HOTELL (Grigori Kromanov, 1979) Politsei-inspektor Glebski viibimisest kummalise nimega võõrastemajas kujuneb välja kõike muud kui rahulik ja meeldiv puhkus.

8. koht: VALLATUD KURVID (Kaljo Kiisk, 1959) Kaksikud ja mootorrattasõitjad. Suvised ajad, palju suuri ja väikseid tundeid ning suuri ja veel suuremaid sekeldusi.

7. koht: NIPERNAADI (Kaljo Kiisk, 1983) Toomas Nipernaadi ütleb kõike, mida sa öelda ei julge ja samas ütleb ka seda, mida sa võibolla kuulda ei tahaks. Samas ei või kunagi kindel olla, kas tema juttu ja tegemisi üldsegi tõsiselt võtta tohiks.

6. koht: NIMED MARMORTAHVLIL (Elmo Nüganen, 2002) Vabadusvõitlus. Eelkõige Tartu gümnasistide silmade läbi nähtuna ja südame järgi tunnetatuna.

5. koht: KEVADE (Arvo Kruusement, 1969) Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

4. koht: LAMMAS ALL PAREMAL NURGAS (Lembit Ulfsak, 1994) Südamlik koguperefilm, mille keskmes on kaks poissi ja üks vanapoiss, kes on avastavad vanaaegse maali saladuse. Õige pea ilmub oma osa nõudma ka röövlibande pealik ja seiklusrikas madin võibki alata.

3. koht: VIIMNE RELIIKVIA (Grigori Kromanov, 1969) Kirik, kohustused, vabad mehed, armastus… ja “tegelikult olen ikkagi mina Liivimaa parim ratsutaja!”

2. koht: MEHED EI NUTA (Sulev Nõmmik, 1968) Lugu “seltsimeestest unetutest”, kes unelmate sanatooriumi asemel satuvad töölaagrisse asustamata saarele. Ja oh seda häda ja viletsust, mis tuleb kõik läbi elada saarelt pääsemiseks!

1. koht: SIIN ME OLEME (Sulev Nõmmik, 1978) Me oleme Tallinnast, me maksame!

*** Nõus? Mina isiklikult tunnen, et sinna lisada veel kaks, pisut kaasaegsemat, filmi — “Kohtumine tundmatuga” ja “Malev” — siis oleks kõik viimase peal!