Ehitusviimistleja, kes lahkub iga päev töölt naerulsui


 (1)
Ehitusviimistleja, kes lahkub iga päev töölt naerulsui

Foto: erakogu

Rõõmsameelset ja suhtlemisaldist Olav Leissonit (21) tundideks laua taha juba ei naeluta. Hakkaja noormees on alati armastanud tegutseda ja oma kätega midagi valmis teha. Olgu selleks siis majakas või purjekas, mille meisterdamisel ta Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel mõõtu võtnud on, või suisa oma ehitusfirma.

Kuna ehitusvaldkonnas tegutsemine on tema suures peres lausa traditsioon ja taskus on ehitusviimistleja diplom Rakvere Ametikoolist, siis just oma ehitusettevõtte loomise plaane Olav peabki. Enne aga plaanib ta juurde õppida ka ärijuhtimist.



Olav, kas huvi ehitusviimistluse eriala vastu tärkas tänu ehitusettevõtjatena tegutsevatele pereliikmetele?

Ehituseriala on tõesti minu peres väga suure tähtsusega, mu isal on ehitusfirma. Aga huvi ehitust edasi õppima minna oli mul ikka endal, kuna tulevikus sooviksin samuti avada oma firma.

Mis on sinu arvates tähtsaim omadus, mis ehitusviimistleja edukaks teeb?

Inimene peaks kindlasti olema väga loominguline ja järjepidev. Sa pead alati suutma tehtud töö lõpule viia.

Meenutame natuke sinu kutseõpinguid Rakvere Ametikoolis. Kuidas õppetöö välja nägi ja kas praktikat oli piisavalt?

Esimene aasta oli siiski rohkem ainetunde, kus tuli päevast päeva istuda ja kuulata. Järgmised kaks aastat läksid nagu linnutiivul, sest enamus ajast oli praktika.

Seotud lood:

Teisel aastal juba märtsikuust läksime välispraktikale ja kooli tulime tagasi alles detsembris. Teooria ja praktika suhe oli üldjoontes väga paigas — enne olid teoreetilised tunnid, sellele järgnes praktika.

Milliseid teadmisi või oskusi eluks omandasid kutsekoolis lisaks raamatutarkusele?

Kindlasti sain peale raamatutarkuste veel palju teadmisi enda juhendajate käest. Ega kutsekoolis väga õpikuid ei olnudki. Kuna meil oli võimalus ka käia välismaal praktikal, siis sealt saadud kogemus tuleb kindlasti tulevikus kasuks. Seal toimuvad kõik asjad ikka hoopis teistmoodi kui meil siin Eestis.

Kus sa välismaal praktikal käisid ja millised on sinu muljed-mälestused praktikast?

Sihtkohaks oli Taani, linn nimega Viborg, kus viibisin ühe kuu. Sattusin sinna tänu meie kutsekoolile — kandideerisin, osutusin valituks, käisin infotundides ja keelekursustel ning oligi minek.

Muljed ja mälestused on ikka ja endiselt väga enneolematud. See, kuidas sealne elu toimub ja kuidas seal tööd tehakse, on ikka väga vinge. Juurde õppisin ehk kõige rohkem seda, et kuidas saan hakkama võõras seltskonnas ja hoopis teiste töövõtetega kui Eestis. Seal olid väga toredad ja sõbralikud juhendajad, kes iga asjaga aitasid ja meiega jutustasid. See oli väga vinge kogemus, soovitan seda kõigile, kellel selline võimalus avaneb.

Milline oli kutsekooliõpingute ajal sinu lemmikõppeaine?

Mulle meeldisid enim praktikad, kuna mulle on alati meeldinud ise midagi valmis teha. Isegi kui tuli teha väga tüütut asja, pakkus see palju rohkem naudingut kui istuda kuskil tunde ja tunde koolipingis.
Sa läksid pärast kutsekooli edasi õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli.

Kuidas edasiõppimise otsus sündis?

Mõte hoonete ehitust edasi õppima minna tekkis soovist saada veel rohkem teadmisi ehitusvaldkonnast. Kui kutsekoolis piisas paljuski tunnis kohalolekust, meeldejätmisest ja tööde ära tegemisest, siis kõrgkoolis tuleb rohkem pingutada. Nüüd on juurde tekkinud soov õppida ka ärijuhtimist, et saada teadmisi enda firmaga alustamiseks.

Lisaks õpingutele teed juba ka erialast tööd. Kus sa töötad ja kuivõrd saad oma töös kasutada kutsekoolis omandatut?

Hetkel töötan ma K-Rautas müügikonsultandina ja suunan inimesi õigeid oste tegema. Töös saan kasutada väga palju kutsekooli tarkusi, sest inimesed ikka soovivad asju, millest neil endal täpset ettekujutust pole, aga tänu minu teadmistele saame lõpuks õige asja kätte. Samuti küsivad inimesed nõu, kuidas midagi teha, nõustamisega saan ka alati hakkama.

Missugustel erialastel võistlustel oled käinud ja kuidas võistlusteks ette valmistusid?

Olen kahel korral käinud Noorel Meistril plaatimas. Enne esimest, 2013. aasta võistlust nokitsesin etteantud jooniste ja mõõtude järgi plaatide hunnikust kolm-neli proovitööd, mis läksid aina paremaks.

Võistlusel pidime valmistama purjeka. Enda meelest läks täitsa ilusti. Kuna sealne melu oli päris võimas ja minu jaoks uudne kogemus, saavutasin viienda koha, kolmandast kohast jäi väga vähe puudu.

Teist korda võistlesin plaatimises eelmisel aastal. Proovitöid tehes sain täpselt teada oma vead ja arutasime kõik juhendajaga enne võistlust läbi. Kohapeal tuli valmistada majakas, mis kukkus väga ilusti välja ja sain tänu sellele teise koha. Olin ise väga rahul.

Miks peaks noored osalema sellistel võistlusel nagu Noor Meister?

Noorelt Meistrilt on võimalus saada väga head kogemused. Ei usu, et mul enam kordki tekib sellist võimalust võistelda Eesti kutsekoolide paremikuga suure rahvamassi ees, kus kõik elavad kaasa. See annab ka väga hea ajaplaneerimise kogemuse, sa pead täpselt etteantud ajaga valmis saama korrektse töö.

Milline on sinu karjääriunistus tulevikuks?

Soovin teha oma firma ja tunda ennast kindlustatuna. Usun, et mul on väga hea võimalus ka see saavutada, sest tänu õpingutele sain piisavalt palju informatsiooni ehitusvaldkonda puudutavate asjade kohta.

Lõpetuseks — mis sind tööalaselt motiveerib?

Tööalaselt motiveerib mind kõige enam meie töökollektiiv. Kui pean terve pika päeva tööl olema, siis ma tean, et õhtul lahkun sealt naerusuil, sest ikka ja alati on meil seal väga tore.

Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

KOMMENTAAR

Ahto Laur, Henkel Balti OÜ

Ehitusviimistluse kutse omandanud noortel on head väljavaated tööturul tegutsemiseks. Maalri- ja tapeetimistöid on vaja igas elamises ning töökohas, aga õpetatud tapeetijat või maalrit on väga raske leida. Tapeetimise ruutmeeter maksab 5-10 eurot, mis näitab juba, kui kallis töö see on. Palk võib kindlasti ulatuda üle 1000 euro kuus.

Oleme ka oma ettevõttega koolitanud kutsekoolide õpilasi ja andnud õpetajatele teadmisi peaaegu kõigis Eesti ametikoolides. Kutsekooli lõpetanud noored oskavad teha tööd ja tunnevad tooteid, mistõttu näeme neil tulevikus suurt perspektiivi, sest inimesed ei oska ise viimistlustöid teha. Soovitan noortel hästi kätt harjutada, sest tööga on võimalik oma tulevik kindlustada — viimistluseriala on üks vajalikemaid erialasid ehituses.