Juba ammusest ajast peale on antud nõu, et kui satud kokku mehega, kes demonstreerib sulle oma vemmalt, siis kõige parem lahendus on suhtuda sellesse üleolevalt ja naljaga. Alati võib ju pärida "selle imepisikese viineri kohta, mis sealt püksiluku vahelt paistab" või panna prillid ninale ja kummarduda lähemale, ise küsides "no näita siis, mis sul seal on!". Tavaliselt tõmbab liputaja oma hõlmad seepeale koomale ja teeb kibekiirelt minekut. See on ka põhjus, miks liputaja valib sageli enda ohvriteks väikesed tüdrukud - need kohkuvad kindlasti ega võta mehe enesepaljastust väljakutsena. Kiljuv ja põgenev tütarlaps tekitab liputajas tunde, et tal on oma ohvri üle võim.

Väär on laialt levinud arusaam, et liputaja saab oma suguti näitamisest seksuaalse rahulduse. Oma suguelundi demonstreerimine vaid erutab teda ning eneserahuldamine toimub hoopis hiljem.

Tihtipeale on liputajaks inimene, kellel on kas vanadusest või mõnel muul põhjusel potentsiprobleemid ja see on tema ainus võimalus erutust tunda. Liputaja on suhtlemiskompleksiga inimene, kellel on raskusi kontakti leidmisel vastassugupoolega ning ekshibitsionismi eesmärk ongi hirmutada, et oma hirmust võitu saada.

Ekshibitsionism ei pruugi alati toimuda pimedas ja varjulises kohas. Heaks näiteks on ekshibitsionismi üks vorme - nudism. Sellel teemal on peetud palju diskussioone ja alati tuuakse nudismi kaitseks välja alastioleku normaalsus. Paraku aga räägivad reetlikult kõvastunud nokud hoopis teist keelt. Tegelikult minnakse ikka ennast näitama ja samas ka teisi piiluma. Seega võiks nudismi nimetada ekshibitsionismi ja vuajerismi (haiglaslik huvi teiste inimeste suguelundite või suguühte vastu) seguks.

Ja ega siis ainult mehed ekshibitsionismi harrasta. Naiste ekshibitsionism avaldub küll pisut leebemas vormis - oma sekundaarsete sugutunnuste eksponeerimises (sügav dekoltee, liibuv miniseelik või napid bikiinid), kuid enda näitamise lõbu on ka see nii ehk teisiti.