Elukutse, milles kohtuvad naudingut pakkuv hobi ja tasuv töö

 (2)
Elukutse, milles kohtuvad naudingut pakkuv hobi ja tasuv töö
Foto: WorldSkills

Tõelise oma ala meistri jaoks on töö ühtlasi ka hobiks, millega ta tegeleb meelsasti iga vaba hetke. Tislerikutses on 22-aastane Lõuna-Eesti noormees Marko Začek leidnud nii tasuva töö, mis ei jäta iial nälga, kui ka naudingut pakkuva hobi, mis on täitnud ka ta enda kodu isetehtud mööbliga.

Lisaks eritellimusel mööbli valmistamisele spetsialiseerunud pereettevõttes tegutsemisele on Markot nakatanud ka õpetamispisik — täna juhendab ta oma kunagises koolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, enda järeltulijaid ja õpetab neid tislerikutset armastama. Õpilaste seas on Marko hinnatud õpetaja — üle 90% õpilastest peab õpetajad sõbralikuks, õiglaseks ja tema tunde huvitavaks.

Marko, miks otsustasid tisleri eriala kasuks?

Läksin tisleri eriala õppima teadlikult, kuna varasemalt olin puidutööga kokku puutunud isa kaudu. Isa on terve elu mööblitisler olnud. Eriala tundus endale ka huvitav ning leidsin, et puidutööga nälga ei jää — tööturg on suur ja lai, lahtise pea ja pealehakkamisega võib saavutada nii mõndagi. Ka see on hea tunne, kui kodus on omatehtud mööbel. Pigem teen endale ise mööbli, kui lähen poodi ja ostan.
Kes on sulle suurimaks erialaseks eeskujuks ja miks just tema?
Suurimaks eeskujuks ongi isa, sest tema on õpetanud mulle kõik vajalikud algteadmised puidutööst ning olnud sellel alal edukas.
Tähtis roll on olnud ka minu eriala õpetajal Kaido Käisil, kes motiveeris ja toetas mind kogu õppetöö vältel ning oli ka mentoriks, kui alustasin Valgamaa Kutseõppekeskuses tööd sama eriala õpetajana.
Tänaseks oled juba vilistlane, aga meenutame sinu õpinguid. 

Seotud lood:

Kuidas õppetöö Valgamaa Kutseõppekeskuses välja nägi?

Õpinguid oli kokku 120 õppenädalat, millest üldhariduslikke aineid oli 40 ja erialaaineid 80 nädalat. Erialaseid aineid oli palju, alustades töökeskkonna ohutusest ja puidu käsitsi- või masintöötlemisest kuni joonestamise ja restaureerimiseni. Õppisime kõiki põhiteemasid, mida läheb vaja tisleritöös. Teooria ja praktika olid omavahel muidugi tihedalt seotud — üks täiendas teist. Ilma teooria osata oleks olnud praktika väga keeruline. Algselt tehti kõik teoorias selgeks ja siis prooviti praktikas läbi.
Mis sa arvad, kuidas erineb kutsekoolis õppimine üldhariduskoolis või kõrgkoolis õppimisest?
Minu arvates ongi kõige suurem erinevus see, et kutsekoolis saab selgeks mingi kindla eriala ja praktika käigus töökogemuse. Seetõttu on peale kooli lõpetamist tööle asumine lihtsam. Sageli pakuvad ka ettevõtted, kus praktikal käiakse, lõpetajale töökohta.

Millistel praktikatel käisid ja kuivõrd vastas koolis õpitu sellele, mis praktikal teha tuli?

Omandasin juba enne õppima minekut isa käe all erialast töökogemust ning samuti käisin kahel erineval ettevõttepraktikal. Üks nendest toimus Rootsis ja teine Eestis.

Rootsi ettevõttes Önums Snickerifabrik AB valmistasime puidust uksi ja aknaid. Minu ülesandeks oli toote tegemine algusest lõpuni tehnoloogiakaardi järgi. Teisel praktikal Eestis, ettevõttes Zacman Grupp OÜ tegime eritellimusel mööblit, vajadusel eskiisjooniste järgi ka muud puidutööd.
Koolis õpitu vastas sellele, mida ettevõtte praktikal pidin tegema. Koolis omandatud teadmised ja oskused olid kindlasti vajalikud selleks, et saada töökeskkonnas hakkama.

Oled täna juba ka ise Valgamaa Kutseõppekeskuses tööstuse valdkonna juhtõpetaja rollis. Kuidas sa enda kooli õpetama sattusid ja mida noorte juhendamine sulle annab?

Jäin Valgamaa Kutseõppekeskusesse tööle vahetult peale kooli lõpetamist. Huvi õpetamise vastu tekkis viimasel kursusel. Sealt edasi arenesid asjad juba iseenesest ja kiiresti — sügisel tuligi juba klassi ette astuda.

Töö noortega on väga huvitav ja vaheldusrikas. Kui pöörata noortele tähelepanu, tekitada huvi ja nendega tegeleda, siis tekib ka neil tahtmine oma kätega ise midagi valmis teha. Minu jaoks tähtis on ka teadmine, et olen välja õpetanud kvalifitseeritud töölise, kes peaks elus vastaval erialal hakkama saama.

Tegutsed juba ka ettevõtluses. Kas kutsekoolis omandatud teadmised ja oskused on ettevõtlusega alustamiseks piisavad?

Olen seotud perefirmaga, mis tegeleb mööblitootmisega. Leian, et koolis omandatud teadmistega ja praktikal saadud kogemustega on firma loomine täiesti võimalik. Pigem ei ole küsimus julguses, vaid ajas ja tahtmises. Kindlasti ei tohiks karta teha oma firmat.

Milline on sinu karjääriunistus tulevikuks?

Mõtlen tulevikule iga päev. Leian, et ennast tuleb alati täiendada ja kõrgemaid sihte seada. Enda jaoks on mul karjäärisiht paigas. Kõigepealt tuleb täita oma eesmärgid praegusel töökohal ja siis edasi liikuda. Kindlasti ei kavatse ma paigale jääda, vaid otsin arenemisvõimalusi.

Sa oled osalenud ka tislerite kutsevõistlustel. Mis ootusega sinna läksid ja kuidas sul läks?

Olen ise osalenud kahel tisleri kutsemeistrivõistlustel võistlejana ja nüüd läheb neljas aasta juhendajana siis vabariiklikel kutsemeistrivõistlustel Noor Meister. Võistlejana ei saavutanud ma kindlasti oma eesmärki, kuna ei pidanud võistluspingele vastu. Üldiselt sain aga kõvasti kogemust ja tutvusi antud erialal — pean seda kõige tähtsamaks.

Kes ja miks peaksid tulema Noorele Meistrile?

Kindlasti peaksid sinna tulema noored, kes seisavad erialavaliku ees. Üritusel saab näha väga palju erinevaid erialasid ning seda, kuidas ja mis toimib ning kohal on Eesti oma ala tipptegijad. Näiteks peavad tislerid valmistama 13 tunni jooksul kase- ja saarepuidust seifi.

Mis on sinu moto õpetamistöös ja tisleritöös?

Minu moto on tuntud ütlus — üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.

Miks soovitad otsustada kutseõppe kasuks? 

Soovitan kutseõpet sellepärast, et erialased teoreetilised kui ka praktilised kogemused aitavad elus kindlasti läbi lüüa ja hea töökoha leida.

Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

KOMMENTAAR
Jüri Minjajev, Eesti Mööblitootjate Liidu kutseandmise projektijuht

Mööblitisleritel praktiliselt tööpuudust pole. Eestit katab umbes 60 protsendi ulatuses mets, siin on ajast aega kasutatud puitu igasuguse toodangu valmistamiseks ja seda tehakse ka edaspidi.
Ettevõtted on huvitatud noortest, kes on lõpetanud kutsekooli ja omavad kutsetunnistust, sest nad tunnevad ja teavad mööblitootmise tehnoloogiat ning seadmeid. Neile pole vaja õpetada algtõdesid. Kuigi ettevõtted on teadmiste ja tehnika poolest kutsekoolidest sammu võrra ees, on uute teadmiste ja oskuste omandamine lihtsam.

Soovitan iga eriala puhul õppida juurde kogu elu, sellest sõltub ka edasine elatustase. Puidust saab valmistada nii kirvevart kui viiulit — nt Itaalias Gremona linnas saavad viiulimeistrid oma valmistatud viiuli eest 40 000 eurot. Eestis teenivad 4. ja 5. taseme kutsetunnistust omavad tislerid tublisti üle vabariigi keskmise.