Jalutasin koos oma tüdrukutirtsuga peale meeldivat hommikusööki kohvikust meie hotelli poole tagasi. Tee peal ostsin veel ka kotikese erinevaid puuvilju ja võtsin ühe topsitäie kuuma kohvi kaasa.

Oli tuuline ilm ja kõndida tuli piki rannaäärt, möödudes kohalikust veetakso kaist. Ning juhtus, mis juhtuma pidi — täpselt kai ees ja täpselt 10 minutit enne hommikuse paadi väljumist, kui inimesed olid seda ootama kogunenud ja ilmselgelt igavlesid, tõstis tuuleiil mu kleidisaba üles nii eest kui tagant. Ja kõrgele!

Samal ajal oli mul ühes käes kuum kaaneta kohvi ning teises puuviljakott, lisaks veel laps midagi eriti elutähtsat mulle seletamas, kleidisituatsiooni tähele panemata. 

Olukord oli kriitiline ja ülikoomiline, kui ma nagu kloun üritasin tagumikku uude suunda pöörata — seal seisis takso koos juhiga, kes proovis teha nägu, et ta ei pane mu seljale kleepunud seelikusaba alust tähele, veel üks suund — seal oli hotell ning kolmas suund — teerada, kust tulime ja kust võis iga hetk veel inimesi tulla. 

See hommik ei lähe mul niipea meelest, õnneks ükski kohalik mulle seda juhtumit järgnevate päevade jooksul meelde ei tuletanud, aga ma olen kindel, et omavahel nad seda jagasid.

Tahad võita kasti Angry Birdsi karastusjooki? Vaata SIIA!