Erik Markus Kannike: Eesti haridussüsteem annab maailmatasemel teadmiste pagasi, mida välisriikide ülikoolid kõrgelt hindavad

 (11)
Erik Markus Kannike: Eesti haridussüsteem annab maailmatasemel teadmiste pagasi, mida välisriikide ülikoolid kõrgelt hindavad
Erakogu

Erik Markus Kannike on üks 20 noorest, kes suundub sügisest noore õpetlase stipendiumi toel õppima maailma tippülikooli. Mõistmaks, milline on tema taust ja kuidas leidis ta tee erialani, mida tudeerima asub, esitasime Erik Markusele mõned küsimused.

Kust leidsid infot noore õpetlase stipendiumi kohta?

Varasemalt olen lugenud stipendiaatide kohta meediast. Saadud teave ajendas mind sel aastal asja lähemalt uurima. Kuivõrd SA Archimedese koduleheküljel on kõik vajalik lihtsalt ära seletatud, ei jäänudki üle muud, kui taotluskeskkonda siseneda ja taotlus esitada.

Millist tuge stipendium välisriigis õpingute alustamiseks pakub?

Stipendium aitab mul katta Londonis elamisega seonduvaid kulusid ja seeläbi vähendada laenukohustusi Ühendkuningriigis. Peamised väljaminekud tulenevad seejuures elukoha rentimisest ning transpordikuludest, sest ülikoolilinnakud paiknevad üle linna.

Millises ülikoolis Sa õpinguid alustad? Mida pead selle kõrgkooli suurimateks tugevusteks?

Alustan õpinguid King's College Londonis. Tegemist on värvika ajalooga ülikooliga, mis koosneb viiest linnakust üle Londoni kesklinna. Põneva ajaloo sekka mahub muuhulgas seik, kus Napoleoni vastasest Waterloo lahingust tuntud Wellingtoni hertsog, tol ajal Ühendkuningriikide peaminister, pidas duelli ülikooli saatuse nimel. Rääkides ülikooli suurimast tugevusest, pean selleks mitmekesisust. King's College on ühtviisi tugev nii reaal- kui ka humanitaarainetes. Seega saan luua kasulikke kontakte ja tutvusi erinevate eluvaldkondade esindajatega ning avardada silmaringi parimal võimalikul viisil. Lisaks hindan kõrgelt oma teaduskonna mainet ning tugevaid sidemeid era- ja avaliku sektoriga kaitsealastel teemadel.

Millist eriala Sa õppima asud? Millised olid alternatiivid?

Asun õppima konfliktiuuringute teaduskonnas „War Studies" eriala. Antud õppeprogrammi on seotud nii rahvusvaheliste suhete, konfliktiõiguse, kui militaartaktika teemad. Gümnaasiumitee alguses liikus minu mõte sarnastel radadel. Kaalusin, kas minna õppima rahvusvahelisi suhteid London School of Economics'isse või koonderialana ajalugu ja poliitikat, mis on leitav mitmes Ühendkuningriigi tippülikoolis. Lõpuks valisin siiski konfliktiuuringud, sest antud teema pakub mulle sügavat huvi. Lisaks on praeguses pingestatud julgeolekuolukorras tegemist valdkonnaga, kus nõudlus spetsialistide vastu suur.

Kust pärineb Sinu huvi valdkonna vastu, mida tudeerima asud?

Välissuhted ja julgeolekupoliitika on mind köitnud pikalt, kuid suurem huvi sai alguse Süüria konflikti puhkemisega. Alguses oli massimeediast raske leida informatsiooni erinevate sõdivate osapoolte kohta. Seetõttu hakkasin Süüria konflikti kohta ise rohkem uurima ja kirjutama, et teistel huvilistel oleks lihtsam teavet hankida. Tänaseks olen teinud kaastööd mitmele rahvusvahelisele väljaandele nii Süüria konflikti ajaloolistest algetest deklassifitseeritud CIA dokumentide põhjal kui hetkeolukorrast. Lisaks kasutas NATO Special Operations School ehk NATO erioperatsioonide kool minu artikleid Süüria konflikti osapoolte etniliste ja religioonsete eripärade kohta oma väljaõppetsüklis, et koolitada liitlasriikide kõrgemaid ohvitsere ja luureametite töötajaid. Loodetavasti saan tänu noore õpetlase stipendiumile jätkata oma panuse andmist.

Kuidas plaanid välismaa tippülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi rakendada tulevikus Eesti hüvanguks?

Minu eriala lõpetanute hariduslik taust on laiapõhjaline, pakkudes hulgaliselt võimalusi. Seetõttu ei julge ma täpselt ennustada, millises vormis omandatud teadmisi ja oskusi rakendama hakkan. Ometi saab võimalused jagada laias laastus kaheks - töö mõne liitlasriigi kaitsetööstuses, andes seeläbi võimaluse panustada Eesti ja kollektiivkaitse hüvanguks või ametialane karjäär kodumaal. Juhul, kui Eestis avaneb võimalus riigitööle asuda, oleks see kõige otsesemaks viisiks enda hariduslikku tausta riigi hüvanguks rakendada. Ühtlasi areneb Eestis jõudsalt kaitsealane erasektor, kus on palju potentsiaali arendada tooteid ja teenuseid, mis toovad kasu Eesti Kaitseväele ja liitlasjõududele.

Millised on Sinu hobid?

Vaba aega sisustan üldjuhul enda kurssi viimisega viimaste arengutega maailmas. Seda nii välispoliitilistel, militaarsetel kui muudel huvipakkuvatel teemadel. Kasutan selleks erinevaid meetodeid, kuid viimasel ajal meeldib mulle iseäranis Twitteri funktsiooni listide koostamiseks. Selliselt saab infovoo efektiivselt koondada. Samuti ei ole kuhugi kadunud traditsioonilised paberraamatud, millesse on mõnus pärast pikka päeva sisse elada. Lisaks meeldib spordiga tegeleda - kui on võimalus, alustan päeva trenniga jõusaalis.

Nimeta paar raamatut või filmi, mis on Sind inimesena siiani enim mõjutanud.

Lapsena lugesin palju ulmeklassikat - vennad Strugatskid, Isaac Asimov jne, keda leidus kodus olevate nõukogudeaegse Mirabilia raamatusarja kaante vahel. Usun, et nende autorite teoste lugemine kujundas suuresti minu mõtteviisi ja -maailma, ajendades mõtlema tuleviku suunas ning innustades mitte kartma suurelt mõtlemist.

Tagasi mõeldes olen väga tänulik oma isale, kes mind nendeni suunas. Viimase aja üks suurematest mõjutajatest on seevastu olnud Paul Collinsi "Bottom Billion", mis selgitab majandusteadlase vaatenurgast, miks kõige vaesemad riigid on sellises olukorras nagu nad on. Samuti toob ta välja paradokse ja lõkse, mis ilmnevad kui olukorda püütakse muuta.

Mida soovitad noortele, kes unistavad välismaale õppima minemisest, kuid tunnevad mainekatesse ülikoolidesse kandideerimise ees aukartust?

Ei tasu end alahinnata. Välismaa ülikoolide nõudmised võivad tunduda esmapilgul hirmuäratavad, kuid kui siht silme ees kindel, on see heaks motivaatoriks, et õppida nõutud tasemel. Eesti haridussüsteem annab maailmatasemel teadmiste pagasi, mida välisriikide ülikoolid kõrgelt hindavad. Heaks soovituseks on seegi, et ei tohi karta huvipakkuvate teemadega tegeleda ka väljaspool kooli - initsiatiivi ja motivatsiooni näitamist hindavad tippülikoolid väga kõrgelt.

Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Archimedes ning edukad Eesti ettevõtjad toetavad alates 2004. aastast noore õpetlase stipendiumiga andekate noorte välismaa tippülikoolidesse õppima minekut. Käesoleva aasta 14. augustil tunnustati 4000€ suuruse stipendiumiga taaskord 20 silmapaistvat noort.