Erki Nool Estonia katastroofist: igal aastal üritatakse haav lahti kiskuda

"Iga inimene tundis kedagi, kes läks laevaga põhja. Mul on kurb meel, et igal aastal üritavad teatud inimesed seda haava lahti kiskuda," rääkis olümpiavõitja ja riigikogulane Erki Nool pühapäevases saates "20 aastat hiljem"

Erki Nool meenutas saates mitmeid seiku oma elust. Ta kirjeldas oma rasket teed noore sportlasena: "Minu tulemused hakkasid 17aastaselt paranema. Käisime Soomes, võtsime kaks pudelit viina kaasa, saime selle eest 200 marka, et olla laagris Adleris."

Balti keti ajal viibis Nool Soomes. "Balti kett oli nii fenomenaalne. Soomlaste jaoks oli see isegi ülevam, kui eestlaste jaoks."

Nool ütles, et inimesed on ära unustanud, kui raske elu oli 80ndate lõpul ja 90ndate alguses. "1993. aastal arutati, milline võiks olla eesti spordisüsteem. Algaastad olid igale inimesele rängad. Metalliärimehi notiti iga nädal karjakaupa maha."

Libe tee spordis rikub elu

Nool meenutas, et Sidney`s oli tal viimane võimalus tulla olümpiavõitjaks. "Mis tunne oli minna pjedestaalile? Olin unistanud sellest kümme aastat. Siis lõpuks mõtled - see ongi su 17 aasta igapäevane pingutus? See nauding on väga väike."

"Sportlase iga on väga lühike. Ahvatlused on väga suured. Spordis on reeglid, mida tuleb järgida. Kui sportlased lähevad libedale teele, siis nad võtavad kaasa oma pere ja lähedased ning rikuvad ära kogu oma elu," mõtiskles Nool.