Esimene suudlus — hetk, mida võid kahetseda kogu oma elu
Kes meist, tüdrukutest, poleks sellele mõelnud? Jah. Esimene suudlus. Kui palju olen ma lugenud Noorte Häälest kirju, kus tüdrukud muretsevad oma esimese suudluse või vahekorra pärast.
Minu suudlus oli peol, kus ma tundsin ainult ühte poissi. Seal olid tema sõbrad. Ja kuna tundsin end survestatuna, kuna polnud siiani suudelnud, mõtlesin, et teen selle ära. Ausalt öeldes oli see kohmakas ja ilane. Eelkõige selle pärast, et poiss oli võõras, alkoholi tarbinud ja imelik. Peale suudlust oli mul selline vastik tunne südames, et mida ma tegin! Pidin tekinurgaga oma suud kuivatama kuna poiss sõi praktiliselt pool mu näost ära.
Pärast seda olen eitanud, et sellele poisile oma suudluse kaotasin. Ma ei taha seda mäletada. Kahetsen, et tegin seda, kuna teised olid ammu seda teinud. Nüüd olen mõelnud ja sihiks võtnud, et ma ei hakka oma süütust suvaliselt peol kaotama, kuna mu suudluse süütus kadus niigi suvaliselt ja halval hetkel ebameeldiva inimesega.
Alati peab olema inimesega tuttav. Ja sa pead tahtma ise temaga suudelda, mitte sellepärast, et keegi teine seda juba tegi. See võib teid kummitada terve teie elu. Palun, ärge tehke sama viga, ja oodake, kuni tuleb see õige. Kunagi tuleb ta ikka. :)